Pärnu muuseum sai uue hoone ehitamiseks raha

Hiljuti avati Pärnu muuseumis näitus "Meie vammus", mida näituse kuraator Ülli Kont pildil tutvustab. Kui uus maja valmib, on muuseumil põnevateks ettevõtmisteks tunduvalt rohkem ruumi. Foto: Ants Liigus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Pärnu muuseumi aidahoone rekonstrueerimist 33,6 miljoni krooniga, Pärnu muuseumi direktori Aldur Vungi sõnul võimaldab see töödega sügisel alustada.

Pärnu muuseum on juba ammu töötanud selle kallal, et Aia 4 amortiseerunud ja kitsast hoonest avaramatesse ruumidesse pääseda. Isegi OÜ Sadakond ning Saksa arhitektide Rene Wildgrube ja Matthias Junghaneli projekt kontserdimaja juures asuva vana aidahoone rekonstrueerimiseks on olemas, kuid seni pole Pärnu muuseumil Euroopa Liidu toetusraha saada õnnestunud.

Nüüd on otsustatud, et muuseumi aidahoone rekonstrueerimisest ja käivitamisest (kokku 58,9 miljonit krooni) on abikõlblik kaks kolmandikku ja 33,6 miljonit sellest tuleb Euroopa Liidu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Ülejäänu (hoidlaruumid, tööruumid jmt) on lubanud kaasrahastada kultuuriministeerium.

Vunk avaldas arvamust, et tegelikult läheb aidahoone muuseumiks rekonstrueerimine tunduvalt vähem maksma. Seda näitavad kõigi teiste europrojektide viimase aja riigihankedki.

Muuseum kavatseb ehitushanke sügisel välja kuulutada ja loodab uue hoone 2011. aastal valmis saada. Kui riigihanke tulemusi ei vaidlustata, algavad tööd veel sel aastal.

Kui muuseum on valmis, võib Pikalt tänavalt kontserdimajja minna läbi kahe korruse kõrguva majasisese tänava. Paremal pool klaasi taga asub nelja meetri kõrgune 1991. aastal Pärnu jahisadamast leitud 14. sajandi kaubalaev ehk hansakoge.

Giidid võivad muuseumisse sisenemata koge juures turismigruppidele Pärnu ajalugu selgitada, omapäi külastajad vasakule jäävas 40kohalises kohvikus jalgu puhata. Muuseumisse pääseb kontserdimajapoolses küljes asuvast eraldi sissepääsust. Sissepääsu juures on muuseumipood, keldrikorrusel arheoloogiaväljapanek.

Esimesel korrusel võib näha Pärnut hansaajast tänapäevani, teisel korrusel on töö- ja hoidlaruumid, kolmandal hoidla, 563 ruutmeetri suurune näituseruum ja 80 kohaga seminariruum. Esimesel korrusel asub veel püsiekspositsiooniga seotud 48kohaline filmi näitamise võimalusega auditoorium.

Osaühingu Sadakond arhitekt Rene Vallner on Pärnu Postimehele öelnud, et eksponeerimisel kasutatakse palju multimeedia võimalusi. “Enamik ekspositsioonist on staatiline, kuid ajaloo murrangulisi hetki on püütud filmi, heli, omaosalust pakkuva eksponaadi abil või muul moel interaktiivseks muuta,” rääkis Vallner.

Maja ehitusprojekti teinud Tartu Projekt võib uhkusega näidata hoidlaid, kus saab õhuniiskust, temperatuuri ja valgust vastavalt aastaajale reguleerida. 200 valgustist igaühel on võimalik optikat vahetada ja vastavalt vajadusele kas UV-filter, punktvalgus, hajusam valgus või “seinapesija” (kogu sein ühtlaselt valgeks) paigutada.