Murutraktor sattus kopraurgu

Selliseid kopraurge võib Vallikääru kaldas olla veel. Kus just, näitab järgmine koopasse vajunud muruniiduk. Foto: Henn Soodla

Neljapäeval Pärnus Vallikääru aasal hooldustöid teinud Teho Eesti Teehoolduse OÜ muruniiduki ratas vajus ühel hetkel lupsti läbi maapinna: masin oli sattunud kobraste poolt Vallikääru kaldasse uuristatud uru kohale.

„Midagi hullu ei juhtunud, tõmbasin ta oma autoga välja,” meenutas juhtunut Peeter Lankots, firma Pärnu osakonna töödejuhataja. „Ei tahtnud rohkem lõhkuma hakata, niiduk kaalub ikkagi 460 kilo.”

Töödejuhatajat pahandas kõige enam see, et kobrastel lastakse keset linna nii muretult toimetada. Tulemuseks võib esmalt olla see, et piibrid uuristavad kogu Vallikääru kalda sedasi alt tühjaks, et ühel hetkel variseb lahmakas maatükk lihtsalt vallikraavi, teiseks näkitsevad loomad järjest maha täies elujõus puid: viimati kukutasid koprad paarikümnesentimeetrise tüvega tamme.

Inimene kõigepealt

„Looduskaitse on lolliks läinud,” taples Lankots. „See kallas on praegu ju täiesti jama: loomadel lastakse rohkem teha kui inimestel.”

Teho Eesti Teehoolduse OÜ töödejuhataja väitel on neil linna heakorrastamisel peale kobraste veel ühed vastalised – varesed.

Et toimekad linnud külvavad Vana-Pärnu kalmistu külalistele sõnnikut kaela, pole päris nende mure. Küll aga see, et varesed loobivad laiali prügikastidesse jäänud prahti, nii et koristatud park näeb tunnike-teine pärast kasimistööde lõppu välja räpasem, kui ta oli enne puhastamist.

Ja mitte midagi ei anna teha, sest kiusajate loomade-lindude omavoliline karistamine võib selle ettevõtjale kurvalt lõppeda.

„Kui Vanas pargis kukkus puu maha, ütles kooli direktor televisioonis väga õigesti: lõppude lõpuks on inimene number üks, alles siis hakkame rääkima teistest asjadest,” tõdes Lankots. „Ei saa ju minna nii edasi, et hoiame ja kaitseme pehkinud puid ja kopraid, kes teevad meile sellist kurja.”

Lind toiduta ei ela

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Agu Leivits nentis, et loomade-lindude linna elamaasumise vastu pole midagi teha, nende uute kaaslastega peab inimene lihtsalt arvestama.

„See on nagu Pärnu puudega: on ühe poole arvamused ja on teise poole arvamused ja tõde on kusagil keskel,” ütles Leivits. „Linn on siiski infrastruktuur inimestele ja kui loomad-linnud seal tüli põhjustavad, peaksid olema süsteemid, kuidas neist kõiki seaduse ja eetika norme järgides lahti saada.”

Jutuks juhtumite lahendina pakkus juhtivspetsialist välja tegevused, mis võtaksid nii kobrastelt kui varestelt praegu neile rikkalikult kaetud söögilauad.

„Kindel viis neist lahti saada on jätta nad toidubaasita: loom ja lind lähe sinna, kus tal pole toitu,” selgitas Leivits. „Kujutan ette, et kui realiseerub Vallikääru korrastamise projekt, kobraste elutingimused seal halvenevad ja nad ei jää kindlasti sinna.”