Kabli linnujaamas püüti rändehooajal 4800 lindu

Vaade Helgolandi rüsa sisse.

FOTO: Nigula.ee

Kabli linnujaamas lõppe tänavune 72 päeva kestnud püügihooaeg, mille jooksul püüti ja märgistati 4800 lindu.


Helgolandi rüsa puitkonstruktsioonidelt korjati eile kokku võrgulina ja kuni järgmise hooaja alguseni ilmestab Kabli rannamaastikku linnumõrra puidust skelett, teatas Kabli linnujaam.



Kokku püüti ja märgistati käesoleval sügisrändeperioodil Kablis 4800 lindu, mis Kabli kohta on küllalt tagasihoidlik tulemus - vaid kolmandik paljuaastasest keskmisest püügiarvust.



Madala püügiarvu üks põhjus oli päevase rände jaoks ebasoodne ilmastik, peale selle oli värvuliste pesitsusedukus tavapärasest madalam.  



Paljud liigid lahkusid sel aastal märkamatult, lennates ka päevasel ajal kõrgelt, kasutades põhjakaartetuuli, või rändasid valdavalt öösel. Samal ajal oli hooaeg hea nii mõnelegi linnuliigile. Näiteks olid Kablis tavapärasest arvukamad värbkakk ja roohabekas.  



Paljuaastastest keskmistest kõrged püüginumbrid on neil liikidel tingitud nende liikide arvukuse üldisest tõusust Eestis. Samas osutus käesolev aasta üsna kesiseks paljudele liikidele, keda igal aastal on Kablis üsna arvukalt rõngastatud (pöialpoiss, tihased).



Invasiooniliikidest oli tavapärasest rohkem liikvel suur-kirjurähn, kelle arvukus oli Edela-Eestis kõrge juba möödunud talvel.   



Eksikülalistest vajavad erilist ülestähendamist kaks tabatud ida-puukoristajat, keda viimati õnnestus Kablis tabada 1995. aastal.



Peale lindude püüti Helgolandi rüsaga üle poolteisetuhande kiili, mis on peaaegu viis korda enam kui eelmisel hooajal. Tavalisimaks kiililiigiks oli sel sügisel Kabli linnumõrras sügis-tondihobu, kes veel paarkümmend aastat tagasi oli Eestis üpris haruldane liik.



Igaöiselt kogus linnujaamas nahkhiirte rände kohta infot automaatsüsteem, mille poolt rändeperioodil kogutud signaalid tuleb määrata ja analüüsida kameraalselt.



Kuigi lindude ränne jäi sel aastal tagasihoidlikuks, külastas rändeperioodil linnujaama rohkelt suuri ja väikseid loodushuvilisi, kes tutvusid linnujaama tegevusega ja õppisid linde tundma.

Tagasi üles