Kommentaar: Medvedev meenutas repressioonide ohvreid

Vene NFSV ülemnõukogu otsustas poliitiliste repressioonide ohvritele pühendada 1991. aastal mälestuspäeva, mida tähistatakse 30. oktoobril. Tänavu ilmus sel päeval Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi blogisse sissekanne, mida Vene ajakirjanduses on nimetatud isegi šokeerivaks. Selles on mõtteid, mis Vene praeguste tippjuhtide puhul on uudsed.

Näiteks: "Olen veendunud, et mälestus rahvuslikest tragöödiatest on niisama püha kui mälestus võitudest." Mõistagi pidas president silmas Venemaa ajalugu ja seal eelkõige aastail 1937-1938 represseerituid, kuid kas mõni mõte viitab laiemale arusaamisele?

Teine näide: "Olen veendunud, et riik ei tohi oma ambitsioone saavutada inimliku mure ega kaotuste hinnaga. Midagi ei saa nimetada inimelust suuremaks väärtuseks. Repressioonidele pole õigustust." Tõesti, ootamatud sõnad juhilt, kelle riigis pole inimelul siiani tegelikult mingit väärtust.

Veel: "Oma mineviku võtmises sellisena, nagu see on, on kodanikupositsiooni küpsus," ütles Medvedev. Vene riigipea tõdes veel, et vaja on muuseume-memoriaale, mis põlvest põlve kannaksid endas mälestust üleelatust. Neid napib Venemaal tõepoolest. Ja veel: mõistmata ajalugu, selle vastuolulist, pole sageli võimalik taibata paljude tänapäeva Venemaa probleemide juuri.

Demokraatliku raadiojaama Ehho Moskvõ vaatleja Matvei Ganapolski arvas, et kuna tegemist polnud ümmarguse daatumiga, võib pöördumist pidada Medvedevi enda seisukohaks. Ganapolski leidis, et Medvedevi hinnang puudutas stalinismi, milleta paljud venemaalased ei saa endiselt elada. Medvedev nimetas Venemaa ajaloo suurimaks tragöödiaks repressioone, Putin mäletatavasti pidas selleks NSV Liidu lagunemist.

Ganapolski hindas Medvedevi pöördumist kõrgelt: "Näib, et Medvedev lausus sõnad, ei enamat. Kuid poliitikas, eriti Vene omas, algabki kõik sõnadest. Ja tihti pööravad need kogu riigi uude suunda."

Enamgi, Ganapolski võrdles Medvedevi sõnumit Nikita Hruštšovi kõnega XX kongressil 1956. aastal, nimetades Venemaa presidendi teguviisi "meeleheitliku julguse" sammuks. Medvedev vastandavat end üldlevinud ühiskondlikule arvamusele, mis ei taha midagi teada oma minevikust, arvates, et ülevust on võimalik ehitada tapetute luudele.

Nezavissimaja Gazeta (NG) hindas Medvedevi pöördumist kui otsust investeerida oma institutsionaalne autoriteet, et muuta Stalini ajastu ühiskondliku diskussiooni kallakut. Sama on teinud Vene õigeusu kirik. Ajalehe arvates ütles president "Aitab!" viisi kohta, kuidas stalinismi on Venemaal viimastel aastatel käsitletud.

Mulle oli Medvedevi pöördumise vastukajas NGs olulisim järgmine: "Mida ütleb ühiskond? Kas algab mingisugune arutelu? Kes teda toetab? Kas järgneb üldse mingit reaktsiooni? Kas intelligents hakkab tsiteerima tema sõnu vaidlustes stalinistidega, kellele ratsionaalsed argumendid pole mingid argumendid?"

Kas sellest pöördumisest muutub midagi suhtumises neisse repressioonidesse, mida rakendati ülejäänud rahvaste suhtes?

Mulle tundub, et Medvedevi blogiavaldusega 30. oktoobril võib olla seotud Leedu välisministri Vygaudas Ušackase intervjuu Vene uudisteagentuurile Interfax 1. novembril. Nimelt avaldas Ušackas lootust, et Venemaa juhtkond nõustub tunnistama Baltimaade okupeerimist ja fakti, et Leedu okupatsioon ei lakanud Teise maailmasõja lõpuga. Minister rõhutas, et Leedu ei sea kahtluse alla Vene rahva panust fašismi üle saavutatud võidusse ega pane Venemaad ega tema rahvast samale pulgale NSV Liidu ja stalinismiga. "Mitte venemaalased, vaid stalinlik režiim on süüdi inimsusvastastes kuritegudes," ütles Leedu minister.

Umbusku on esialgu küllaga. Nii kirjutas Gazeta.ru viitega on-line-portaalile EUObserver, et Brüsseli lehele on teada tellimus Stalini ja kogu Nõukogude ajaloo valgendamise kohta, välismaal hakkavad seda täitma RIA Novosti ja agentuur RJI Capital. RIA Novosti lükkas EUObserveris avaldatu ümber.