Täna astub ametisse Pärnu uus linnavalitsus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pärnu linnavolikogu kinnitab täna ametisse Pärnu uue linnavalitsuse.


Seda lubab uskuda koalitsiooni moodustanud Toomas Kivimägi valimisliidu, IRLi, Reformierakonna ning SDE mäekõrgune ülekaal (25 kohta 33liikmelises volikogus) kaheksaliikmelise opositsiooni ees.

Toimetuse palvel kirjutasid tulevane linnapea Toomas Kivimägi ning abilinnapead Jane Mets, Annely Akkermann ja Romek Kosenkranius oma eesmärkidest uues ametis. Samuti võimalikest takistustest püstitatud ülesannete täitmisel ning sellest, kuidas raskustest üle saada.

Selles, et järgnev periood saab raske olema, ei kahtle neist keegi. Ent ühisel jõul usutakse hakkama saavat.


Võlgade tasumise “rõõm”

Toomas Kivimägi, linnapea

* Sündinud 1963. aastal.

* Lõpetas 1981. aastal Sindi keskkooli ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1986. aastal juristi erialal cum laude.

* 1986-1990 töötas Soontagana kolhoosi aseesimehena juriidilistes ja organisatsioonilistes küsimustes. 1990. aasta kevadel sai temast põllumajandusosakonna jurist, seejärel abimaavanem. 7. detsembrist 1993 kuni 18. novembrini 2009 on olnud Pärnu maavanem.

* Kolme lapse isa.

* Hobid: golf, tennis, võrk- ja korvpall, mäesuusatamine ning bowling.

Eesootavaid ülesandeid pingeritta seades on esimene Pärnu linna 2010. aasta eelarve ja kõik sellega seonduv, ennekõike kulude kärbe.

Teiseks Esplanaadi 10, kus lahkuv linnapea Mart Viisitamm on 5. novembril 2009 ainuisikuliselt ja Pärnu linna esindava advokaadibürooga kooskõlastamata koostatud kirjaga halvendanud drastiliselt Pärnu linna positsiooni vaides hoone ostnud äriühinguga.

Mängus pole ei rohkem ega vähem kui 30-35 miljonit krooni. Miks Viisitamm nii käitus, sellest saab 99% pärnakatest väga täpselt ja õigesti aru.

Kolmandaks rahvusvahelised hansapäevad Pärnus. Praegu tuleb võõrustada hansalinnade 42-liikmelist delegatsiooni eesotsas Lübecki linnapeaga.

Rääkides eesmärkide saavutamisel ette tulevatest takistustest, on vaid üks probleem: raha, täpsemini võlad ja ilmselgelt üle jõu võetud kohustused, mis ei võimalda linnal oma raha eest investeerida ajal, kui see oleks kõige odavam ja otstarbekam ehk just nüüd.

Uuele linnavalitsusele jääb vaid võlgade tagasimaksmise “rõõm”. Kuidas olukorda lahendada? Et uusi laene võtta ei saa ja tulude kasvu lähimal paaril aastal ette näha pole, on ainult üks võimalus: kärpida kulutusi.

Olukorda tervikuna leevendavad arvestatavad riigi ja Euroopa Liidu rahastatavad investeeringud Pärnusse, samuti erasektori investeeringud.

Soovin taastada usalduse linnarahva ja linnavalitsuse vahel. Usaldus on eeldus, et teha raskeid otsuseid.

Selleks on minu arvates kaks lihtsat retsepti: linna kui terviku huvid tuleb seada kõrgemale era- ja ärihuvidest ning tehtavaid otsuseid on vaja oluliselt rohkem linnarahvale selgitada.

Usaldus, lojaalsus, tahe, kompetents ja tulemuslikkus on märksõnad, väljakutsed linnavalitsuse iga töötaja jaoks. Suur väljakutse on mõtlemisharjumuse muutmine linnavalitsuses – raha küsitakse, justnagu oleks majanduskasv ikka veel 10%.

Ent seal on palju tublisid inimesi. Alustuseks kiidan rahandusosakonna inimesi, kes ei allunud Viisitamme survele teha linna jaoks kahjulikke tehinguid.


Märksõnaks on koostöö

Jane Mets, abilinnapea hariduse ja kultuuri alal

* Sündinud Pärnus, lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna.

* Töötanud 13 aastat teeninduskombinaadis Säde, seejärel aasta Pärnu EEKs finantsdirektor ja kolm aastat Pärnu abilinnapea. 1995-2007 AS Pärnu Vee finantsdirektor. Alates 2007. aasta veebruarist taas Pärnu abilinnapea.

* Abielus. Peres on kaks poega. Hobiks sportimine.


Kõikides minu kureeritavates valdkondades on tegemist väga suure arvu eri eluvaldkondi haaravate inimestega, mis eeldab väga head suhtlemist, kompromisside otsimist ja koostöövalmidust.

Loodan, et märksõna “koostöö” saab olema kõikide ametnike ja allasutuste ühine eesmärk järgnevatel aastatel.

Hariduses on oluline tihe koostöö ja koostöövõrgustiku loomine üld-, huvi-, alus-, kutse- ja kõrghariduse vahel. Samuti Pärnu linna ja valdade koostöö, seda eriti uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise käigus. Näitena võib tuua toimetulekukooli ja ökomaja arendamise.

Kultuurivaldkonnas soovin kaasa aidata Pärnu kultuurielu olulisele elavdamisele ja mitmekesistamisele. Märksõna on siingi koostöö. Viimase aja kogemused on näidanud, et meie kultuurirahvas on majanduslikult rasketele aegadele vaatamata entusiastlik ja teotahteline, väiksemate võimalustegagi saab palju ära teha, kui idee on hea.

Ideedest aga puudust ei ole, 2010. aastaks on linnavalitsusele esitatud juba 119 taotlust kultuuriprojektide toetusteks. Tuleval aastal on Pärnus rahvusvahelised hansapäevad, 2011. aastal, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn, osaleb projektis Pärnu. Linnavalitsuse roll ei ole üksnes rahalisi toetusi jagada, vaid sisu ja koostööd koordineerida.

Sotsiaalosakonna ja sotsiaalvaldkonna asutuste osatähtsus elanike igapäevaelus on viimase kahe aastaga mitmekordistunud ja see omakorda nõuab sotsiaaltöö tegijatelt palju suuremat oskust oma aega ning teadmisi rakendada.

Väga loodan, et suudame jõuda iga abivajajani ja nemad meieni, seda nii eakate, lastega perede kui erivajadustega inimeste osas.

Muidugi võib öelda, et paljude asjade tegemisel on takistuseks finantside puudumine, kuid kindlasti saab head koostööd teha ja ühtse meeskonnana linna arenguks tegutseda ka vähese rahaga.

Ma väga loodan, et Pärnul on erakondlikust kuuluvusest sõltumata hästi toimiv linnavalitsus ja volikogu.


Ametnik kodaniku heaks

Romek Kosenkranius, abilinnapea majanduse ja planeeringute alal

* Sündinud 1969. aastal Pärnus. Lõpetanud Tallinna 17. keskkooli. 1996. aastal lõpetas Tallinna majanduskooli õigusteaduse erialal. 2003 lõpetas Tartu ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala. 2005 kaitses magistritöö samal erialal.

* Töötanud politseis, linnavalitsuses ja 2005. aastast alates Port Arturi tegevjuhina.

* Lions Club Pärnu president.


Abilinnapeaks olemine ei ole sooloprojekt, tegemist on meeskonnatööga ja usun kindlalt, et uus meeskond hakkab tööle. Meid ootab ees 80-90% üsna rutiinset igapäevast tööd, mida tuleb eranditult kõigil ametnikel korralikult sooritada. Ja vahest 10-20% on see osa, mida saab kulutada nii-öelda unistamiseks – uute visioonide loomiseks.

Järgmine aasta on kõige raskem, sest siis tuleb eelarve tasakaalu viia ja väga piskuga hakkama saada. Rasked tulevad läbirääkimised linnavalitsuse partneritega. Ilmselt kujuneb kõige raskemaks leida tasakaal soovide-plaanide ja võimaluste-ressursside vahel. Ükski osakond ei taha meelsasti praegusest kulutasemest järele anda, aga seda tuleb teha.

Oma valdkonnas näen üht vajadust: vähendada bürokraatiat ja muuta kodanikele asjaajamine lihtsamaks. Kodanike aeg ei pea kuluma ametnike vahet jooksmisele ja bürokraatiaga võitlemisele.

Ettevõtluskeskkond olgu selline, mis motiveerib ettevõtjat Pärnusse investeerima ja siia uusi töökohti looma, sest töökohtade kaudu tekib linna tulubaas.

Loomulikult peab linlasel olema võimalus luua siin elukoht, panna laps lasteaeda või kooli, võimalused linnas aega veeta ja harrastustega tegelda. Lihtsad põhimõtted, mis eeldavad, et ametnik on teenistuses kodaniku heaks.

Oma alluvatelt ootan töökust, tähtaegadest kinnipidamist ja initsiatiivikust ning ausust. Hea koostöö alus on kindlasti usaldus.

Linnale oluliste otsuste tegemisel usaldan oma ala spetsialiste.

Näen siin oma rolli pigem eestvedaja ja administraatorina, kelle ülesanne on tagada ametnike ladus koostöö. Meelsasti kuulan kriitikat ja mõistlikku arutelu.

Mulle on väga oluline, et linnakodanike jaoks muutuks asjaajamine linnas kiiremaks ja lihtsamaks, linn ja ametnik oleksid toeks nende elukorralduses.

Kindlasti on vaja lähiajal üle vaadata linnavalitsuse struktuur – juhtimiskulud on majanduskasvu tingimustes jõudsalt kasvanud.


Selget sihti ja kindlat kätt

Annely Akkermann, abilinnapea rahanduse alal

* Sündinud 1972. aastal Kihnu vallas. 2009. aastal lõpetas Tartu ülikooli sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadiga. Praegu õpib magistrantuuris.

* Varem on olnud nõukogu või juhatuse liige mitmes ettevõttes. 2005. aastast kuni tänavu sügiseni töötas Kihnu vallavalitsuses vallavanemana.

* Hobid: tennis, ratsutamine, kõndimine ja folkloor.


Põhimõtteliselt ei olegi nii väikeses linnas nagu Pärnu vaja rahanduse abilinnapead, kui on asjatundlik rahandusosakonna juhtkond ning usaldusväärsed suhted linnavalitsuse liikmete ja rahandusspetsialistide vahel. Seetõttu asun kohe esimesel tööpäeval ette valmistama oma ametist lahkumist nelja aasta pärast.

Järgmiseks neljaks aastaks on aga tööd rohkem kui küll ja eesmärgid on seatud: 2010 – linn maksab oma arved tähtaegselt; 2011 – linn saab lahti eelarvedefitsiidist (ehk jooksvad tulud hakkavad ületama jooksvaid kulusid) ja luuakse reservid vähemalt 5% omatuludest; 2012 – linn taastab võimekuse oma eelarve tuludest investeeringute tegemiseks; 2013 – annan järgmisele linnavalitsusele üle heas rahanduslikus olukorras linna.

Tänase päeva seisuga on linnal võetud väga suured võlakohustused, mida ei saa kärpida, kuigi tulud vähenevad. Teisisõnu: kohustused söövad ära suure osa tulusid ja seda rohkem tuleb kärpida jooksvaid kulusid.

Jooksvate kulude kärpimisel on piir, millest allapoole minek on linnale hukutav. Kujutage ette, kui enam ei veeta prügi ja suletakse koolid. Ometi peab jooksvatest kuludest olema võimalik veel säästa arendusraha.

Arendusraha on organisatsiooni jätkusuutlikkuse mõttes nagu seemnevili, kui see ära süüa ja mitte külvata, ei ole tulevikus kohe kindlasti midagi lõigata. Igal juhul tuleb arendada ettevõtluskeskkonda, säilitada sotsiaalabi meetmetega inimeste toimetulek ja hoida üleval vaimu raskest olukorrast väljumiseks.

Suur takistus on kahtlemata ametnike isiklikust mugavusest lähtumine. On inimlik, et hoitakse kinni mugavustest ja välditakse riske. Kahtlemata on väga raske loobuda harjumuspärasest palgast ja võtta juurde kohustusi.

Linna iga tippjuht on ametnik ja tahab teha populaarseid otsuseid, sest väga meeldiv on tõsta kolleegide palka ja toimetada stressivabalt rahulikus rütmis.

Hea tippjuht jätab oma heaolu kõrvale ja teeb rasked otsused õigel ajal. Selget sihti ja kindlat kätt peab olema. Usun, et Toomas Kivimägil jätkub nii üht kui teist.

Tagasi üles