Victor ja Lorna Karjal on Austraalias 538 hektari suurune farm, kus kasvab juba neli Tori tõugu hobust, kes koguvad seal kuulsust ja mille populatsiooni laiendamisest Rohelisel Mandril huvitub üha rohkem farmereid.
Austraalia eestlased võitlevad Tori hobuste eest
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
25. november 2009, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugu sai alguse 2007. aastal, kui perekond Karja ostis Eestit külastades tiine Tori tõugu mära Amadora, kelle pikka ja kangelaslikku teekonda Tori hobusekasvandusest läbi Mandri-Euroopa ja Suurbritannia ning üle ookeani Austraaliasse jälgis Pärnu Postimeeski.
“Amadora saabus pärast ligi viis kuud kestnud teekonda meie farmi 2008. aasta märtsis ja 10. aprillil sünnitas täku, kellele panime nimeks Omadeus,” kirjutas Lorna Karja Austraaliast. “Varsti pärast seda otsustasime abikaasa Victoriga, et Tori hobuse populariseerimiseks Austraalias vajame veel ühte mära, ja nii ostsimegi Leary.”
Ka Leary reisis Austraaliasse tiinena, pidas vastu samasuguse pika ja kurnava reisi, karantiinid eri riikides ja lennusõidu üle ookeani nagu Amadora. Mullu septembris tõi ta ilmale täkk Carrero.
Hobuste müügi Eestist Austraaliasse korraldanud hobusekasvataja Jaanus Kallaste kinnitas, et mõlemad märad on oma tõu pärlid. Niisama hoolikalt kui märade laitmatut sugupuud ja välimikku valiti täkkusid, kellega märad Austraalia tarvis tiinestati.
Amadora varsa Omadeuse isa on Eestis ratsahobusena kuulsust kogunud Opaal, kellega võisteldes võitis Jaanus Kallaste vend Andrus tänavu Eesti meistri tiitli.
“Carrero isa on Carrys’son, kes on samuti väga hea ratsahobune ja sugutäkuna tuntud,” märkis Jaanus Kallaste.
Neli Tori saadikut
Tori hobuste kaks saadikut oma varssadega on Austraalias kuulsust kogunud, olles jõudnud tänu pikale teekonnale Euroopast sealsesse televisiooni. Ometi saaks tõugu ookeani taha transportida lihtsamal ja odavamal viisil kui tiineid märasid kohale tuues.
Lorna Karja arvates võiksid Eesti ja Austraalia püüda saavutada omavahelise kokkuleppe, et riiki oleks võimalik tuua hobuste spermat või Eestis viljastatud munarakke. Seni Austraalia seda ei luba.
“Oleme sellest rääkinud, kuid praeguseks pole küll mingit edasiliikumist olnud,” tõdesid Karjad. “Konkreetselt meie muretseme, et Eestist meile toodud Tori tõug võib kaduda, kui me ei tee Austraalias jõupingutusi Tori hobuste aretusprogrammi laiendamiseks. Need on nii head hobused, et neid tasuks müüa kõikjal maailmas, kus kliima neile vähegi sobib.”
Karjade farm asub küll 1100 meetrit merepinnast kõrgemal, kuid seal on vaheldusrikas kliima sooja suvega ja talviti sajab isegi lund.
Tõug kogub kuulsust
“Tagasiside, mille Austraalias oleme oma Tori hobustele saanud, näitab, et need loomad võivad saada väärt täienduseks Austraalia hobusemajandusele oma unikaalse kohanemisvõime, hea luustiku ja ilusa välisilme poolest,” märkis Lorna Karja. “Hiljuti hinnati Leary hüppevõimsust ja meilt taheti see hobune kohe ära osta.
Praegu ongi meie suurim probleem olnud, kuidas lubataks riiki tuua hobuste spermat. Õnneks sündisid täkud ja oleme sealmaal, et vanem neist ongi juba liidetud Tori hobuste aretusprogrammiga.”
Kallaste sõnade järgi on Austraaliast välja ilmunud teinegi Eesti juurtega farmeripere, kes vaatab Eestis ringi hobuse ostmise sooviga.