Via Baltica planeering teeb ärevaks maaomanikud

Läinud nädalal viies vallas ja Pärnus toimunud Via Baltica teemaplaneeringu avalikel aruteludel tundsid elanikud muret eelkõige selle pärast, kas rahvusvahelise tähtsusega maanteele jäävad tulevikus jalgu nende kodud ja maad.

Vastuseid nad oma küsimustele veel ei saanud, kuid need võeti teadmiseks, sest konkreetsetest kinnistutest on Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiiu Pärna sõnutsi praegu vara rääkida.

Pärna selgitust mööda on maavanema algatatud maakondlik Via Baltica teemaplaneering väga varases staadiumis ning tutvustati planeeringu koostamise lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi, mille täiendamisel võetakse arvesse arutelude käigus tehtud ettepanekuidki.

Esimese klassi tee

Teemaplaneeringu eesmärk on viia riigi üks põhimaanteid Tallinn-Pärnu-Ikla ehk Via Baltica vastavusse esimese klassi maanteele esitatavate nõuetega Pärnu maakonnas kilomeetritel 92-170 ehk Rapla ja Pärnu maakonna piirist Häädemeeste ristini, et tagada suure koormusega teel liiklusohutus.

Samasugune Via Baltica teemaplaneering on algatatud Harju ja Rapla maakonnas.

Sealhulgas tuleb Pärnumaal otsustada, kuidas viia maantee mööda Are asulast, milline oleks parim marsruut Sauga vallas Nurme silla juures ja kust täpselt hakkab kulgema Pärnu suure ümbersõidu perspektiivne koridor.

Neil lõikudel, kus tee kavandatakse uude asukohta, valitakse sobivaim variant võrdluse teel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnatakse planeeringuga kavandatavate tegevuste majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avaldatavaid mõjusid.

“Kõik see on ühtpidi hästi pikk ja laiapõhjaline protsess, teistpidi väga paljusid inimesi puudutav. Tuleb ju tagada selline tee, mis Euroopa mõistes oleks korrektne esimese klassi tee - neli sõidurada, mille pealesõidud saavad olla vaid teatud vahemaade tagant. Mis tähendab, et kõrval peavad olema kogujateed, tulevad eritasandilised ristmikud, lahendada tuleb jalg- ja jalgrattateede, parklate, puhkekohtade, bussipeatuste asukohad ja kõik need asjad peavad kuhugi ära mahtuma,” kirjeldas Pärn.

Kinnitades ühtlasi, et elanike mured on planeeringu koostajatele arusaadavad ja põhjendatud.

“Niipea kui planeeringu lahendus on sellises faasis, et on teada maa omanik, võetakse temaga ühendust, et ta oleks kohe kursis, mis on kavandatud ja kas tema maad on tee jaoks vaja,” selgitas Pärn.

Planeeringu ajakava järgi valmib nii teemaplaneeringu eskiislahendus kui KSH aruanne tuleva aasta juuliks, järgnevad avalik väljapanek ja arutelu. Siis on kinnistute kaupa teada maaomanikud, kelle valdusi planeering otse puudutab.

Ettepanekud

Teemaplaneering koostatakse maanteeameti ja maavalitsuse koostöös, planeeringu koostab AS Teede Tehnokeskus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise teeb AS Kobras.

Kõigi esindajad olid avalikel aruteludel kohal ja kuigi ettepanekuid on võimalik teha kogu planeerimisprotsessi jooksul, soovitasid nad inimestel oma ettepanekud varakult esitada: nii on neid lihtsam arvesse võtta.

Viimast korda pannakse teemaplaneering sisuliselt juba valmis kujul avalikult välja 2011. aasta jaanuaris-veebruaris ja siis on märksa keerulisem midagi muuta.

Selge on seegi, et kõigi tahtmiste ja soovidega arvestada pole võimalik, sest esimese klassi tee kavandamisel kehtivad teatud nõuded.

Takistusi seavad keskkonnapiirangud, sest esimese klassi maanteid ei tohi kavandada kaitstavatele aladele, mida kõnealuses piirkonnas on palju. Ja tuleb see tee ühele või teisele poole, kellegi huve riivab see alati.

“Planeering on kokkulepe. Püüame jõuda kokkuleppele, et kõik jäävad rahule. Muidugi on tegemist Euroopa teedevõrku kuuluva teega, mis teenib üldsuse huve. Seadusandja on reglementeerinud selliselt, et üldsuse huvid kaaluvad üles erahuvid, aga konstitutsioon ütleb, et kõik on kaitstud ja eraomanik peab saama õiglast kompensatsiooni. Need on raamid, milles me tegutseme,” möönis Teede Tehnokeskuse projektosakonna juhataja Rein Kaseleht Pärnu maavalitsuses avalikul arutelul.

“Eesmärk on, et Pärnumaa inimesed saaksid heas keskkonnas elada ka pärast seda, kui see tee on valmis ehitatud, ja võimalikult väheste inimeste kodud selle tõttu kannataksid,” lisas maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiiu Pärn.

Konkreetne ettepanek tuli avalikul arutelul Pärnumaa metsaomanike seltsi esimehelt Eerik Philipsilt, kelle sõnutsi ei soovi kõik metsaomanikud saada maa hüvituseks raha, vaid tahaksid metsa, seetõttu võiks riik reservmaade hoogsa müügi asemel need reserveerida, et ostueesõigus oleks neil inimestel, kes oma metsamaa kaotavad.

Pärn lubas, et maa kompenseerimine maa, mitte rahaga võetakse arutusele.

Ehitatakse lõiguti

Samuti avalikul arutelul esitatud küsimuse kohta, millal lüüakse kopp maasse ja lõigatakse linti, nentis Kaseleht, et küsitagu midagi lihtsamat.

“Me lõpetame planeeringuga aastal 2011 ja selle töö tulemusena saab selgeks maa vajadus, missugustes piirides see tee saab olema. Selle töö tulemusena saab maanteeamet alles hakata vaatama olulisemaid lõike, mis tuleb välja ehitada. Edasi protseduuriliselt on vaja teeprojekti, korraldada hanked, otsustada finantseerimine, mis käib läbi teehoiukavade. Need on pikad protsessid,” selgitas Kaseleht.

“Üht asja ma küll kinnitan, et kui planeeringut ei ole, siis ei tule ka koppa. See oleneb, kui kiiresti kõik ettepanekud, arvamused jõuavad tegijateni ja kuivõrd me oleme suutelised kokkuleppeid sõlmima,” lausus Pärn.

Kõige konkreetsema vastuse andis maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, kelle sõnutsi saab reaalne ettevalmistusperiood olla 2014. aasta ning reaalne rahastamisperiood kõige liiklusohtlikumate lõikude väljaehitamiseks 2015. aasta ja sealt edasi.

Suur Pärnu ümbersõit oleks järjekorras kõige kaugem ja viimane.