/nginx/o/2010/01/05/291946t1h55f9.jpg)
Üks aastavahetusega kaasnenud muutusi, mis suuremal või vähemal määral igaühe rahakotti puudutab, on kerkinud aktsiisimäära tõttu peagi kallinev mootorikütus. Aktsiisimäära võrra tõusevad alkoholi- ja tubakatoodete hinnadki ning märtsist läheb kallimaks elekter.
Jaanuarist muutunud aktsiiside tõttu kallineb bensiiniliiter 46 senti ja diisliliiter 43 senti ning eriotstarbelise diislikütuse liitrihinnale lisandub umbes 80 senti.
Eile oli tanklates kütus müügil veel vana hinnaga, kui palju hinnad tegelikult muutuvad, selgub ilmselt juba lähinädala või paari jooksul.
Alkoholiaktsiisi tõusu tõttu kerkib näiteks pooleliitrise õllepudeli hind 23 sendi võrra ja liitri viina (40%) eest tuleb välja käia 9.70 krooni senisest enam.
Tubakaaktsiis tõstab sigaretipaki hinda krooni ja 15 sendi võrra.
Pärnu Port Arturi toidukaupluse juhataja Malle Sadam ütles, et sel nädalal müüakse alkoholi ja sigarette vana hinnaga. “Ajalist määratlust, millal kaup poes kallineb, ma praegu küll anda ei saa. Kui hulgiladudesse jõuab kaup uue hinnaga, siis sisseostuhinna muutudes peame väljamüügi hindu korrigeerima,” selgitas Sadam.
Elektri hind jääb esialgu samaks, kuid 1. märtsist kerkib elektrienergia aktsiisimäär 70 kroonini megavatt-tunni eest, tähendades kodutarbijale ligi 1,6protsendist hinnatõusu.
Maaomanikud peaksid endale kindlasti meelde jätma, et muutunud on maamaksu tasumise kord. Senise kolme maksetähtaja asemele jäi kaks: 31. märts ja 31. oktoober.
Kuni 1000kroonine maamaks tuleb tasuda korraga esimesel tähtajal, üle 1000kroonise maksu võib õiendada kahes osas, kuid esimesel tähtajal tuleb maksta vähemalt 1000 krooni. Maamaksu määramise alampiir tõuseb 20-lt 50 kroonini.
E-maksuametis registreeritud kasutajatele, kelle e-postiaadress on maksuhaldurile teada, saadetakse maamaksuteatis ainult elektroonselt.
Sellest aastast ei saa tulust maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksu ega erakondadele tehtud annetusi. Nende muutustega tuleb arvestada 2011. aasta tuludeklaratsiooni esitamisel. Kuna tänavu esitame 2009. aasta tuludeklaratsiooni, siis nimetatud soodustused veel kehtivad.
Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad jäävad tänavu mullusega samale tasemele (21%), samaks jääb tulumaksuvaba miinimumgi (27 000 krooni aastas).
Samuti jäävad endiseks käibemaksumäär 20 protsenti ja käibemaksu soodusmäär üheksa protsenti, mis kehtib raamatute, töövihikute, ravimite, majutusteenuste ja ajalehtede-ajakirjade suhtes.
Eesti väärtpaberikeskuse uue hinnakirja alusel vähenesid väärtpaberite hooldustasud kuni veerandi ja investeerimisfondide osakute hooldustasud ligi kolmandiku võrra. Ligemale 30 protsenti alanesid ka investeerimisfondide, sealhulgas III samba pensionifondide hooldustasud.
Enamikku inimesi puudutab digiretsepti kasutuseletulek: apteeki retseptiravimit ostma minnes ei pea enam vana tuttavat rohelist paberit kaasas olema. Tõsi, kuni 28. veebruarini kehtivad kõrvuti nii paber- kui digiretsept.
Kui arst on ravimi välja kirjutanud digitaalsel kujul, tuleb apteegis esitada ainult oma isikut tõendav dokument, millel oleks pilt ja isikukood, sobivad näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Apteeker toksib isikukoodi arvutisse ja leiab retseptikeskusest üles kogu ravimi väljastamiseks vajaliku info.
Digiretsepti alusel väljakirjutatud ravimeid saab osta vaid digiretsepti süsteemiga liitunud apteekidest, mis on märgistatud digiretsepti logoga.
Tänu uuele süsteemile saab näiteks maal elavale sugulasele ravimit ostma minna eraldi retsepti järele sõitmata. Arst kirjutab vanaemale välja retseptiravimi, memm helistab linna lapselapsele ja ütleb oma isikukoodi, too läheb apteeki, teatab seal ravimisaaja isikukoodi, esitab oma ID-kaardi ja ongi ravim käes.
Kui aga keegi tunneb, et kohe kuidagi ei suuda internetis asjaajamist usaldada, võib edaspidigi paluda arstil paberretsepti välja kirjutada. Paberretsepti saab arst kirjutada näiteks koduvisiidil või elektrikatkestuse ajalgi.
1. jaanuarist rakendus 15protsendine omaosalus statsionaarses hooldusravis, varem rahastas seda täielikult haigekassa. Patsient peab tasuma 95 krooni voodipäeva kohta, kuus teeb see 2850 krooni. Haigekassa maksab hooldusravipäeva eest raviasutusele ligi 538 krooni, seega 16 140 krooni kuus.
1. jaanuarist on võimalik määrata püsiv töövõimetus ja puude raskusaste samaks tähtajaks kestusega kas kuus kuud, aasta, kaks, kolm või viis aastat.
Muutus peaks oluliselt lühendama bürokraatiakadalippu, mis seni läbida tuli.
Pensioniealistel puudega inimestel on võimalik tuvastada puude raskusaste samuti kuni viieks aastaks varasema kolme aasta asemel. Laste puhul jääb puude tuvastamise tähtajaks endiselt kuni kolm aastat.
Püsivat töövõimetust taotlevale inimesele antakse nüüdsest pikem tähtaeg, et esitada töövõimetuspensioniavaldus pärast püsiva töövõimetuse tuvastamist.
Töölepingu seadusega on nüüd muutunud puhkuste andmise ja aegumise põhimõtted. Puhkust arvestatakse kalendriaasta eest ja iga töötaja tööaastat ehk ajavahemikku tööleasumise päevast järgmise aasta sama päevani enam eraldi ei vaadelda.
Pikka aega töötuna arvel olnuile annab alanud aasta pisut enam lootust tööle saada, kuna lihtsustunud on palgatoetuse saamise tingimused. Palgatoetust makstakse tööandjale, kui ta võtab tööle isiku, kes töötukassas töötuna arvel olnud vähemalt kuus kuud senise aasta asemel. 16-24aastase saab palgatoetusega tööle võtta, kui ta on olnud töötuna arvel vähemasti kolm kuud.
Tasapisi peab harjuma, et taaral on sentide ja kroonide asemel hind märgitud tähtedega. Ehkki juba jaanuarist pidid kõik esimest korda turule tulevad tagatisrahaga pakendid kandma märgistust A, B, C ja D, on selle nõude täitmine lükatud kahe kuu võrra edasi.
Taarale trükitud A tähendab, et tegu on plastist ühekorrapakendiga mahuga kuni 0,5 liitrit ja selle eest saab 50 senti. Täht B on suurematel plastpudelitel, mille väärtus on kroon.
Metallist purgid kannavad C-tähte, mis tähendab 50 senti. Klaasist pudelite märgistus on D ja tagatisraha suurus kroon.
Jaanuarist jõustus mitu hasartmänguseaduse sätet, olulisemad neist puudutavad kaughasartmängu korraldamist ja mängukohas asuvate automaatide registreerimist.
Hasartmängusõltuvusega inimesed saavad endale õnnemängupiirangu seadmise avalduse nüüdsest esitada mängukohas ning maksu- ja tolliameti teeninduskohas. Avalduse vormi leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt.
Kõik FIEd peavad olema jaanuarist registreeritud äriregistris, vastasel juhul nad enam ettevõtjana tegutseda ei tohi. Kui mullu sai end äriregistrisse kanda tasuta, siis nüüd peavad hilinejad selle eest maksma 200 krooni riigilõivu.
Alanud aastast saavad eraisikud oma arvelduskonto ja sellega seotud otse- ja püsikorraldused viia tasuta üle teise panka, suheldes selleks vaid uue pangaga.
Kliendi konto number samaks ei jää, uues pangas avatakse uus arvelduskonto.
Pangaliidu teatel on kliendi soovil võimalik viia uude panka üle kõik arveldusteenused (otse- ja püsikorraldused ning arvelduskonto) ja vanas pangas konto sulgeda. Soovi korral saab teise panka üle viia üksnes valitud arveldusteenused.
Suurima ümberkorraldusena alustas jaanuarist politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise tulemusena loodud politsei- ja piirivalveamet (PPA).
Tööd alustas üle-eestiline PPA kliendiinfo telefon 612 3000, kust saab teavet PPA teenuste, taotlusankeetide, dokumentide, struktuuriüksuste asukohtade ja ametnike kontaktandmete kohta. Infotelefon vastab tööpäeviti 8-18. Hädaabinumber on endiselt 110.
Tegutsema hakkas põllumajandusamet, mis moodustati taimetoodangu inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning maaparanduse ehitusjärelevalve ekspertiisibüroo liitmise tulemusena.
Tööd alustas terviseamet, mis ühendab senise tervishoiuameti, tervisekaitseinspektsiooni ja kemikaalide teabekeskuse.
Põllumeestele ja maaettevõtjatele mõeldud nõuandeteenistuse tegevust kureerib uuest aastast Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), viimased viis aastat tegi seda Eesti põllumajandus-kaubanduskoda.
Käibemaksuseaduse muudatuse kohaselt ei maksustata käibemaksuga kaubasaadetist, mille väärtus on kuni 344 krooni ja mis saadetakse väljastpoolt Euroopa Liitu Eestis asuvale saajale. See tähendab, et kui ühendusevälisest riigist Eestisse saadetud kaubasaadetise väärtus ületab 344 krooni, tuleb selle kohta esitada tollideklaratsioon ja tasuda käibemaks.
Maksuvabastust ei kohaldata alkoholi, tubakatoodete, parfüümide ega tualettvete suhtes.
Kolmanda riigi eraisiku poolt eraisikule saadetava mittekaubandusliku kaubasaadetise (näiteks kingituse) maksuvabastuse piirväärtus on endiselt 704 krooni (45 eurot). Seega, kui mittekaubandusliku kaubasaadetise väärtus ületab 704 krooni, tuleb saadetise kohta esitada tollideklaratsioon ja tasuda käibemaks ning tollimaksuga maksustatava kauba puhul ka tollimaks.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)