Habras rahu Pärnu linnavolikogus

Pärnu linnavolikogu koalitsioonipoliitikute kinnitusel on ärevad ajad koalitsiooni tugevasti liitnud, jätmata aega paleepöördega lõppeda võivateks poliitmängudeks. Ent ääsi hoidev keskfraktsioon haistab, et kusagil tuha all hõõgub tuli.

Rahu tagamiseks on vaja tasakaalu. Nii ongi valimised võitnud Toomas Kivimägi valimisliit andnud rahanduse abilinnapea koha Isamaa ja Res Publica Liidule, sotsiaalala abilinnapea kohale istutanud reformierakondlase ja sotsiaaldemokraatidele usaldanud volikogu aseesimehe koha. Kas ja kui kauaks sellisest jõudude vahekorrast piisab, et säiliks pärast pingelist valimisvõitlust sõlmitud vaherahu?

Traagelniite, mis rebeneda võivad, on ohtlikult palju. Ei saa ju välistada, et koalitsioonile saab hukatuslikuks suurima, väga erineva taustaga inimestest koosneva Toomas Kivimägi valimisliidu lagunemine? On ju valimisliitude lahustumist eri fraktsioonide vahel Pärnu linnavolikogus ennegi nähtud.

Valimisliit võib laiali joosta …

Esialgu toimib 13 jupist äsja kokku pandud masinavärk õlitatult. Linnavolikogu viimasel istungil võis näha, kuidas valimisliidu fraktsiooni liikmed üksmeelselt kätt kergitasid. Isegi siis, kui hääletamisel oli niivõrd tundlik küsimus, nagu haridus-, kultuuri- ja hoolekandeasutuste töötajate palgad.

“See ju näitab, et asjad on põhimõtteliselt meie jaoks selgeks räägitud ja ära põhjendatud,” selgitas fraktsiooni esimees Silja Kikerpill.

Asjadest arusaamine ongi Kikerpilli sõnutsi neile, vastsetele poliitikutele, praegu esmatähtis. “Me ahmime endasse kõike seda uut informatsiooni, mida meile antakse,” usaldas Kikerpill. Lisades, et kindlasti ei tähenda poliitiline kogenematus poliitilist peataolekut.

Samuti ei ole ta tunnetanud, et ülejäänud fraktsioonid kipuksid nende kogenematust kurjasti kasutama. „Survet selles mõttes ei ole peal olnud, mina ei ole seda tundnud, ütlen ausalt,“ kinnitas Kikerpill.

Fraktsiooni esimehena võrdleb Kikerpill enda rolli klassijuhataja omaga. „Ma olen see, kellele inimesed ütlevad, kui nad ei saa volikogusse tulla, kui nad on näiteks ära,“ selgitas ta.

Kindlasti ei olevat ta aga niisugune klassijuhataja, kes enne volikogu istungit loeks fraktsioonikaaslastele sõnad peale, millal tuleb kätt tõsta ja millal ei tohi seda teha.

„Kuulge, mis oli meie põhimõte: kõik saavad hääletada oma südamehääle järgi,“ tuletas ta meelde. Kas just seesama südamehääl võib liidu lõhki käristada, näitab aeg. Möönab ju Kikerpillgi, et säärane üksmeel on pigem alguse asi.

… fraktsioonid laguneda

Potentsiaalne konflikt on sisse kirjutatud IRLi ja sotside ühisfraktsioonigi. Need kaks ei liitunud ju poliitiliste veendumuste kokkusobivuse pärast, vaid tulenevalt linna põhimäärusest, mille kohaselt fraktsioonis peab olema vähemalt viis liiget.

Segaverelised isendid olevat üldjuhul elujõulisemad. Eeldusel, et ristatute kehakeemia konflikti ei satu. Esialgu näib, et sotsiaaldemokraatlik Isamaa ja Res Publica Liit on sünnišokist üle saanud ning teovõimeline. Maailmavaatelised erinevused pole nende vahele kiilu löönud.

„Mõni IRLi inimene võib olla niisama sotsiaalse silmavaatega, kui meie oleme,“ väitis sotsiaaldemokraadist fraktsiooni aseesimees Epp Klooster, kelle hinnangul ei ole fraktsioon, kus kaks korda niisama palju IRLi liikmeid kui sotse, sugugi IRLi fraktsioon. Sama tõttas kinnitama fraktsiooni esimeeski, IRLi nimekirjas volikokku saanud Peeter Prisk. „Sellist olukorda, kus sotsid on vastu, aga peavad hääletama nii, nagu fraktsioon otsustab, meie kodukord ette ei näe,“ sõnas ta.

Muide, sotsidele on see esimene periood Pärnu linnavolikogus koalitsiooni poole peal hääletada. Klooster tunnistas, et praegu oleks kahtlemata lihtsam opositsionäär olla. See aga ei tähendavat, et nad keskfraktsiooniga midagi sepitseksid või Keskerakond neid enda poolele meelitaks. „Sellist mängu mina ei ole küll näinud,“ kinnitas Klooster. Lisades, et loomulikult peab suutma koostööd teha ükskõik kellega. Küsimus olevat ainult selles, kuidas ja kuhu maani. „Kas kehtestada ennast koalitsioonis või siis mängida kellegi suure ja tugevaga kokku,“ mõtiskles Klooster.

Praegu on ühendfraktsioon oma kuue häälega Priski arvates Toomas Kivimägi valimisliidule arvestatav partner. Tema sõnutsi ei ole valimisliit oma arvulist üleolekut, mis tagaks häälteenamuse isegi juhul, kui üks kahest väiksemast fraktsioonist opositsiooni poolele üle läheks, kurjasti kasutanud ega oma poliitilisi veendumusi peale surunud. Selleks polevat vajadustki. „Loomulikult on igal fraktsioonil ja volikogu liikmel oma arvamus ja seda arutatakse, aga ühtne eesmärk on olnud selgelt Toomas Kivimägi linnapea suunda toetav,“ on Prisk lojaalne.

… Reformierakond naituda Keskerakonnaga

Või saab koalitsiooni lagunemine alguse Reformierakonna murenemisega koalitsiooni küljest?

Pole ju neil kui volikogu väikseimail - viieliikmelisel fraktsioonil hääletades oma tahte läbisurumisel palju rohkem võimalusi kui opositsioonis Keskerakonna fraktsioonil. Kas nendes tingimustes võib vana arm, mis Keskerakonda varemgi Reformierakonnaga liitnud, lõkkele lüüa?

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jüri Lebedevi jutu järgi ei näe tema praegu ühtki põhjust vanade liistude juurde naasta ega keskfraktsiooniga liitu sõlmida. “Ma ei välista, et Keskerakonna mõningad liikmed persoonidena suhtlevad mõningate meie erakonna liikmetega rohkem kui teistega, aga ma ei näe mingit vajadust selliseks sammuks,” märkis Lebedev. Lisades, et maailmavaateliseltki sobib neile praegune koalitsioon rohkem ja käed on vabamad, kui Keskerakonnaga koalitsioonis olles.

“Kivimägi valimisliit ja Kivimägi ise on väga arvestav ka väiksemate koalitsioonipartneritega,” ütles Lebedev. “Nad ei ole tank, kes teistest üle sõidab suhtumisega, et neid on rohkem.”

Esimese suure lahingu enda valijate eest annab Reformierakonna fraktsioon Lebedevi teatel linnaeelarve arutelul. “Väga kuumaks läheb 1. veebruarist, kuni istungiteni,” ennustas ta.

… ent vaenlane ei maga

Keskfraktsiooni kaheksast häälest piisaks, et koalitsioonist volikogu otsuseid ühele või teisele poole kallutada. Opositsioonis, eriti kui selle moodustavadki need kaheksa häält, jääb neist oma tahte läbisurumiseks väheks.

Ent nagu vaenlane ei maga, ei istu opositsiooni surutud keskfraktsioongi, käed rüpes. Üks võimalusi oma valijate huvide eest seista on keskfraktsiooni esimehe Mart Viisitamme sõnutsi arupärimiste esitamine. “See on vorm, millega on võimalik saada infot selle kohta, millest ei taheta rääkida,” selgitas Viisitamm. Näiteks esitas keskfraktsiooni liige Andrei Yllö linnapeale üheksast küsimusest koosneva arupärimise linnapea tooli kohta.

Samuti on keskfraktsioon koalitsioonifraktsioonidest erinevalt kasutanud oma õigust esitada volikogule seaduseelnõusid. ”Aga seda, et nad volikogu saalis lõppastmes heakskiidu leiavad, on praegu väga raske ette kujutada,” nentis Viisitamm mõrudalt.

Järelikult on vaja tagasi võimule tulla. Ja seda on Viisitamm, kelle arvamust mööda praegune võimuliit sügist ei näe, lubanud teha.

“Mul oleks küll hea meel olla linnavalitsuses, kus volikogu saalis ei ole selliseid volikogu liikmeid, kes vihkamist, vastuolu ja irvitamist teiste üle kultiveerisid,” sõnas Viisitamm. Tuues näiteks Koit Pikaro, Ago Kalmeri, Mart Alliku ja Rain Jungi. “Ainult Raul Sarandi ongi sellest meeskonnast alles ja teatavasti meil enam volikogu saalis nii väga ei esine,” täheldas Viisitamm muiates.

“Meil ei ole siin midagi vaja teha, sellega saavad nad väga ilusti ise hakkama,” vastas Viisitamm küsimusele, kas juba on alustatud koalitsiooni sihipärast uuristamist ja vastasleerist liitlaste otsimist.

Veel olevat vara spekuleerida, kellega Keskerakond koalitsiooni moodustaks. Saavad nendeks sotsid, kelle koalitsiooni pääsemise üle Viisitamm heameelt tunneb?

“Siis nende rumalus ei paista välja, kuna nad ei pea volikogus esinema kriitiliste avaldustega teemadel, millest nad aru ei saa,” rõõmustas ta.

Või siiski vana sõber Reformierakond? Ehk aga valimisliidu “puht kogemata koalitsiooni sattunud inimesed”, kellel Viisitamme pilgu läbi on tegelikult väga erinevad vaated? Komisjonide istungitelgi olevat juba näha, kuidas sisemine veendumus ja valimisliidu distsipliin omavahel konflikti tekitavad.

Et asjad päris korras pole, näitab Viisitamme hinnangul Kivimägi väljaütleminegi, et kui ta oleks teadnud, milliste probleemidega tuleb silmitsi seista, poleks ta linnapeaks hakanudki.

“Selline suhtumine mõjutab koalitsioonikaaslaste võitlusvaimu,” leiab Viisitamm, kes iga päevaga näeb lähemale tulevat aega, kui ta poliitilisel areenil taas esimest viiulit mängib.