Külaseltsid aitavad muuta muukeelsete arusaamu

Pärnus tegutseva Ukraina ühingu Vitšizna liikmed Ljudmila Žukovskaja ja Nikolai Žukovski Vinnitsa ja Kiievi kandile iseloomulikes rahvarõivastes. Foto on illustreeriv. Foto: Ants Liigus

Ukraina rahvalauludega algas läinud laupäeval Pärnu keskraamatukogus projekti “Multikultuurne Pärnumaa kodanikuühiskond” avaseminar, kuhu kogunes poolsada huvilist, et koos arutada, kuidas luua sild muukeelsete elanikeni ja milline võiks olla lõimumisprotsess Eestis ja kodumaakonnas.

Eestis elab ligi 140 rahvuse esindajaid, kellest 84 protsenti on Eesti kodanikud. Iga rahvus tahab säilitada oma kultuurilist eripära ja tavasid, kuid peab kohanduma elukohariigi nõuetega.

MTÜ Pärnumaa Kodukant koos ettevõtlus- ja arenduskeskusega alustas sellekohast esimest töökava, projekti rahastab Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond, toetavad kultuuriministeerium ja integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed.

Sihtasutuse kodanikuhariduse üksuse juht Külli Vollmer selgitas mittekodanike kaasamise võimalusi kodanikeühenduste kaudu ja möönis riigikeele oskust käsitledes, et parim viis seda õppida ongi ühine tegevus.

Projektijuht Krista Habakukk avaldas lootust, et järgnevad väljasõidud maakonda, et kohalike seltsidega suhtlemine aitab muukeelsed üle riigikeeles kõnelemise kartusest ja annab koostöömõtteid külaseltsidele ja muudele kodanikeühendustele.

“Pärnumaa Kodukandil on kümme tegevusaastat seljataga, külades ei vaata keegi, mis rahvusest sa oled, vaid mida sa teed. Me võtame kogukonda mitmekultuurilisena ja tahame oma kogemusi teiega jagada,” mainis Habakukk.

Pärnumaal alanud lõimumisprojekti raames algab koostöö MTÜ Võrumaa Naiste Ühendusega, millega on plaanis ühisseminar, et arutleda muu hulgas sellegi üle, kuidas muukeelsed tunneksid ennast pingestunud tööjõuturul võrdsetena.