Kommentaar: Mare Nostrum*

Saksa mõjukas päevaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) avaldas äsja oma poliitikaajakirjaniku Jasper von Altenbockumi artikli Läänemere gaasijuhtme teemal (”Mare Nostrum. Venemaa, Soome ja Läänemere torujuhe”).

Siinkohal olgu lisatud, et 1962. aastal sündinud von Altenbockum on staažikas ajakirjanik, kes alustas kohalikus ajakirjanduses, kuid 1980. aastatel kutsuti tööle FAZi poliitikatoimetusse. Ta on olnud lehe korrespondent Stockholmis, kajastades Põhja-Euroopa, Skandinaavia ja Balti riikide sündmusi ning ammune Eesti sõber.

Kirjutise põhjus on lihtne: sel nädalal peaksid andma gaasitorustiku ehitamiseks loa needki riigid, mis seda seni teinud pole, kuid mille majandustsoone torustiku ehitus puudutab.

Lõuna-Soome keskkonnaameti väljastatav ehitusluba katab ühe rajooni. Juhtme lugu algas Soomes kohal, kus Venemaa gaasivõrk lõpeb nagu umbtänav. Kümme aastat tagasi algasid esimesed läbirääkimised riikliku energiavarustusfirma Fortum ja Gazprom vahel Saksamaale gaasitorustiku ehitamise üle.

Räägitakse, et Saksamaa energiafirmad osutasid alguses suurt vastupanu, sest soomlastele oli torustiku ehitamine liialt kallis. Seetõttu oli arusaadav, et Saksamaa pidi välja vahetama lepingupartneriks mõeldud Soome ehk võtma ehituskulud enda kanda.

Oma naabritest Balti riikidest ja Poolast erinevalt kandis Soome hoolt selle eest, et ta ei ole Gazpromi väljapressitav. Praeguseni eksisteerivad plaanid, mille kohaselt Soome lahte ehitatava torustiku külge on võimalik monteerida ühendustoru Baltikumiga, mille kaudu saab täita Lätis hiiglasuured maa-alused hoidlad gaasiga. Nende kaudu reguleeriti juba nõukogude ajal Leningradi varustamist energiaga.

Plaane ehitada gaasitorustik Baltimaade ja Poola vahele (“merevaiguühendus”) ja sealt edasi läände ei arutata praegu samuti tõsiselt. Kui mitte arvestada Poolast ja Baltikumist tulevaid proteste, millega Venemaale (ja Saksamaale kui tema partnerile) heidetakse ette, et Saksa-Vene gaasijuhtmega soovitakse idaeurooplastelt välja pressida järeleandmisi.

Riikidest, mida Läänemere torustiku ehitamine puudutab, kirjutas FAZ, on Soomel ehitusloa andmisel kõige komplitseeritum roll. Saksamaa, Taani ja Rootsi on juba väljastanud loa torustiku ehitamise suhtes.

Arvestades rahvusvahelist mereõigust, ei või ükski riik gaasijuhtme ehitamist keelata, kuid ehitajale saab määrata kohustusi. See on Gazpromi konsortsiumile juba kalliks maksma läinud.

Keskkonnakaitsjad, kelle hulka kuulub Lõuna-Soome vastav ametkondki, tõid viimati esile, et tarvitusele ei ole võetud küllaldaselt abinõusid, et torustiku monteerimisel ei tõuseks merepõhjast vähihaigusi tekitavaid substantse, nagu dioksiin ja PCB (klooriühendus). Need mürgiained pärinevad suures osas Soome raske- ja paberitööstusest.

Venemaa peaminister Vladimir Putin vastas soomlaste muredele enda moodi: ta ähvardas gaasitorustiku ehitamise viibimisel, et laseb ehitada sadama, kust toimetatakse vedelgaasi tarbijateni laevadega. Kuigi see oli läbipaistev bluff, tekitab Läänemere maades õudust ainuüksi ettekujutus, et naftalaevade kõrval hakkavad sõitma veel gaasilaevad.

Neid probleeme ja paljusid muid teemasid soovitakse arutada 10. veebruaril Helsingis konverentsil.

Valuteemade puhul on keskendumissuutmatusega säranud kaks valitsust: Vene ja Saksa oma. Nüüd on vähemalt Putin teatanud, et soovib tulla Helsingisse. Muidugi peab ta demonstreerima, et diplomaatilisi saasteaineid, millest Läänemere gaasitorustiku ääres suisa kubiseb, on võimalik mängides kõrvaldada, resümeerib FAZ.

* Mare Nostrum (ld k meie meri)