/nginx/o/2017/07/14/6889657t1h1128.png)
/nginx/o/2008/03/04/23876t1h91f5.jpg)
Teisipäeval toimus USA senati luurekomitees iga-aastase ohuhinnangu raporti kuulamine, kus peakõneleja oli rahvusliku julgeoleku direktor Dennis C. Blair. Raportit lugedes jäi silma lausung, mille põhjal võiks küsida: kas USA luurejuht ei tee liiga üldistavaid ega fakte eiravaid järeldusi?
Kui raporti esimene ots kuulus üha ohtlikumaks muutuvale küberohule (sic! Google’i juhtum), siis teises peatükis vaadeldi globaalse majanduse ohupilti. Selles ütles Blair muu seas, et ”Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Läti, Leedu ja Rumeenia on endiselt haprad ning eurokriteeriumide murdmine regioonis seab löögi alla Euroopa pangad”. Seda lausungit on levitanud uudisteagentuur Reuters.
Blairil on mõistagi õigus, et eurotsoonis ilmneb tõsiseid probleeme ja mitu riiki on väga keerulises rahaseisus. Samal ajal on päris imelik lugeda USA peamiselt luurejuhilt üldistust, kus ühte patta on pandud Euroopas peaaegu ainsana eurokriteeriume täitev Eesti ning IMFilt abi vajanud riigid.
Mõistagi pole olukord Eesti majanduses roosiline ja lähikuud saavad kindlasti olema väga keerulised, kuid meie eristumine näiteks Kreekas, Islandil või Lätis toimuvast on ilmne nendelegi, kes ei istu sedavõrd suure luureressursi taga.
Oma avaliku ettekande kolmandas osas peatus Blair pikemalt al-Qaeda rünnakuvõimekusel. Luurejuht väitis, et terrorivõrgustik kujutab jätkuvalt väga suurt ohtu nii USA-le kui tema liitlastele. Seejuures jätkavat al-Qaeda oma võimekuse kasvatamist massihävitusrelvade kasutamiseks rünnakutes. Väidetavalt räägiti kuulamisel, et USA võib sattuda rünnaku alla juba eeloleva kolme kuni kuue kuu jooksul.
Massihävitusrelvade leviku piiramise kontekstis olid eeskätt tähelepanu all Iraan ja Põhja-Korea. Iraani puhul väideti, et neil on kõik võimalused ja teadmised tuumarelva tegemiseks, kuid pole teada, kas Teheran on sellise otsuse langetanud.
Edasi räägib 46-leheküljeline raport Afganistanist, Pakistanist, Indiast, Lähis-Idast, Hiinast, Venemaast, Ladina-Ameerikast ja Aafrikast. Teemadest puudutatakse rahvusvahelist kuritegevust, kliimamõjutusi ja tervishoidu.
Kuid meile ehk olulisim punkt räägib konflikti tekke ohtudest Euraasias ja Balkanil. Kõige suuremaks ohuks peab USA luure pinge taastekkimist Lõuna-Kaukaasias. Põhjuseks lahendamata probleemid ja Venemaa kasvav sõjaline kohalolek Lõuna-Osseetias.
Viidatakse Ukraina ja Kesk-Aasia riikide sisemisele (majanduslikule) haprusele. Balkanilt tuuakse esile halvenev olukord Bosnias ja Hertsegoviinas, mis võib põhjustada etniliste vastuseisude teravnemist.