/nginx/o/2009/09/11/233774t1hebe9.jpg)
Nagu Tihemetsa põhikoolis tavaks saanud, oli selgi aastal Eesti Vabariigi aastapäeva eel ajaloonädal, mis tipneb homme, 23. veebruaril aktuse ja nädala jooksul tehtu tunnustamisega.
Tihemetsa koolis oli iseseisvuspäeva eel ajaloonädal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetaja Marju Sepa eestvedamisel 15.-23. veebruarini kestval ajaloonädalal said õpilased kooli direktori Aita Matsoni ütlust mööda nii infot vastu võtta – koolis on üleval stendid Nõukogude Eesti ajast, ühiselt vaadati dokumantaalfilmi ”Repressioonid Eestis 1941-1991” ja tutvuti riigi sümboolikaga – kui oma teadmisi jagada: osa võtta nii koolisisesest kui maakondlikust ajaloo-olümpiaadist, Eesti hümni illustreerida, osaleda infotunnis kooli muuseumitoas. Või ka lihtsalt lustida ja Tori vallas kelgukoerte sõitu proovida.
Täna olid koolis külas vilistlased, praegused riigitöö tegijad Riho Saar, politsei- ja piirivalveameti Põhja politseiprefektuuri kriminaalbüroo kriminaaltalituse vaneminspektor, ja Raido Kasela, Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna konstaabel.
”Politsei- ja kriminaaltöö igapäev pakkus põnevust nii poistele kui tüdrukutele,” ütles Matson.
Saarel oli kaasa võetud spetsiaalne kohver varustusega, et näidata, kuidas sõrmejälgede võtmine käib. ”Innukamad said oma sõrmejälgede koopiad endale mälestuseks,” kirjeldas Matson.
Saar rõhutas, et igast teost jääb jälg maha, olgu tegu hea või halb. Ja iga jälje kaudu võib selle omanikuni jõuda.
Matsoni sõnade järgi said õpilased oma unistustele kinnitust: kui elus midagi väga tahta ja selle nimel tööd teha, saab soov teoks. ”Nii Kasela kui Saar teadsid juba meie koolis õppimise ajal, et tahavad korrakaitses töötada. Nii on ka läinud,” lausus direktor.