Ilona Must: Vabakool alustab keelte süvaõpetust

Pärnu väikese vabakooli õppealajuhataja Ilona Must. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Uuest õppeaastast alustab Pärnu väike vabakool senise loovus- ja loodussuuna kõrval keelte süvaõppega.

Plaanis on vene ja inglise keele senist õpet täiendavad kõnetunnid neid võõrkeeli emakeelena rääkivate õpetajatega, keeltelaagrid, tihedamad suhted sõpruskoolidega välismaalt.

Kas vabakoolis järgitakse alates sügisest õppekava täitmise kõrval kolme õppesuunda?

Sügisel alustav 1. klass saab kolme õppesuuna tervikut täies mahus nautida. Kui enamasti on koolides õppesuunad mõeldud eri klassidele, siis vabakoolis saab igaüks osa kolmest õppesuunast: loovus-, loodus- ning keelesuunast.

Mida uuendusega taotlete?

Viimasel ajal enneolematult palju meediaruumi hõivanud põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest lahutamise kava annaks Eesti koolile kõigest uue vormi, mitte sisu. Just hariduse sisuline pool tekitab ikka veel tulivalusaid küsimusi, nagu miks on Eesti õpilased ja õpetajad uuringute järgi õnnetud. Miks kasutame ikka liiga palju eelmise sajandi õppemeetodeid? Miks on õppetöös nii vähe koostööd? Vabakooli tunnuslause „Elamus, armastus, turvatunne!” aitab meil neid valusaid karisid vältida.

Riikliku õppekava „tean ja oskan” valem on küll vajalik, kuid sellega piirdudes saaksime õilsa haridustöö tulemuseks inimnäolised robotid. Riiklikud eksamid praegusel kujul kahjuks just sellist valemit kultiveerivadki. Vabakoolis hindame teadmisi kõrgelt, kuid oleme astunud siit sammu edasi.

Mida keelte süvaõpetus tähendab?

Vabakool on riikliku õppekava alusel tegutsev omanäoline põhikool, mis 13 aasta jooksul suunanud õpilasi leidma kontakti oma loovuse ja minaga näituste, muusikalide, tantsu- ja muinasjututundide, muinasjutuööde, Omaloomingu Lehe, omaloomingupäeva ja paljude muude ettevõtmistega.

Lapsevanemad, kelles uus õppesuundade käsitlus elavat huvi tekitas, eelistavad peamiselt seni õpitud võõrkeeltele inglise ja vene keelele keskendumist, õpilased aga on huvitatud suuremast võõrkeelevalikust. Kolmanda võõrkeele tahame huvilistele siiski võimalusena välja pakkuda ja konkreetne keel selgub õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste küsitluse tulemusena. Lähiajal leiab infot selle kohta kodulehelt. Kindel on, et kogu keelesuund vabakoolis sisaldab head traditsioonilist õpetust, täiendavaid kõnetunde neid võõrkeeli emakeelena rääkivate õpetajatega, keeltelaagreid, veelgi tihedamaid suhteid sõpruskoolidega piiri taga. Kaalumisel on vanemates klassides lisaks keeletundidele üks õppeaine võõrkeeles.

Küllap on lapsevanemadki tavapärasest nõudlikumad?

Hea oli lugeda Eesti Ekspressist Maris Sanderi arvamust laulva revolutsiooni paiku sündinud põlvkonna eluvaadetest, sellest, millises Eestis see põlvkond elada tahab. Veel parem oli näha, et selle põhimõttekindla põlvkonna elukreedo langeb suures osas kokku vabakooli ideaalidega.

Kindel “ei” kasuahnusele, moraalsele pankrotile. Kindel “jah” siirale hoolimisele, otsustusõigusele. “Ei” tuupimiskesksetele koolidele. “Jah” loovaid, mõtlevaid, analüüsivaid inimesi kasvatavatele keskkondadele.

Kas pole siin ühine nimetaja sügav inimväärikus selle kõige paremas mõttes, millest räägib laulva revolutsiooni põlvkond ja mida taotleb Pärnu väike vabakoolgi? Õnneks on meil palju lapsevanemaid, kes kasvatuses sama suunda hoiavad. Meie õppesuunad loovus, loodus ja keeleõpe on inimväärikuse ja inimväärse eluni viivad kuldsed trepiastmed. Ja seda 1. klassist alates.