Poliitikud lähevad tagasi teadusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ligi paarkümmend senist Riigikogu liiget uutel valimistel ei kandideeri, teiste hulgas loobuvad tipp-poliitiku ametist majandusdoktor akadeemik Uno Mereste, tehnikadoktor Ülo Tärno, majandusteadlane Valve Kirsipuu ja kirjandusteadlane Peeter Olesk.

“Lähen sellepärast, et intensiivsemalt teadusega tegelda. Elu lõpeb otsa, aga enne lõppu tahaks veel palju tõsist ära teha,” ütles Mereste (74).

Poliitik jääb teadlaseks

Mereste rääkis, et tuli poliitikasse enne taasiseseisvumist enam kui kümme aastat tagasi, kui eesti asja ajamine oli veel üsna ohtlik.

“Ma ei saanud kõrvale hoida, see oli nagu rahva poolt mulle kui puhta südamega inimesele delegeeritud kohustus väljendada rahva mõtet. Olen siiamaani arvamusel, et esindan siin Riigikogus ikka eesti rahvast, mitte erakonda või mingit kildkonda või jumal teab, keda,” sõnas akadeemik.

Mereste jutu järgi on ta kogu aeg silmas pidanud majandusprobleeme, mis hõlmavad kogu riiki ja rahvast, mitte üksikküsimusi, kas remontida koolimaja katus Kanaveres või Kukeveres.

Majandusteadlasena on ta püüdnud iga poliitilise otsustuse juures näha selle teaduslikku külge, vaadanud asja teadlase pilguga.

Oma kuulumist Reformierakonda, mida ta ise luua aitas, põhjendas Mereste sellega, et kümnendi keskel soovis teatud seltskond poliitikuid majandusreforme peatada, tuues põhjenduseks asjaolu, et shokiteraapia käib rahvale üle jõu. “Sel juhul oleksime läinud Valgevene teed,” märkis Mereste.

Teadlasehing kutsub tagasi

Akadeemik kinnitas, et on Riigikogus end kogu aeg teadlasena tundnud, ja selle aja jooksul kirjutanud kaks raamatut, “Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü” ja “Õigusloome radadel”.

“Poliitikas kaasa rääkida mõtlen surmani. Aga üks kutsumusega teadlane igatseb ikka tõsiste teadusprobleemide kallale,” kinnitas ta.

Keskerakonna liige Tärno (66) rääkis, et jätkab tehnikaülikooli õppetooli juhataja ja korralise professorina.

“Riigikogu IQ on juba liiga kõrge. Et viia see mõistliku tasemeni, me loobume. Aga küllap tulevad uued ja võib-olla paremad,” naljatas Tärno.

Tärno hinnangul võib teadlane poliitikas olla viis või ka kümme aastat, siis inimene ammendab enda.

“Teadlase töö algab pärast ülikooli lõpetamist ja lõpeb siis, kui ta ükskord, jalad ees, välja kantakse. Ta jääb teadlaseks ka siis, kui ta on poliitik. Ta mõtleb nende probleemide üle, milles ta on professionaal, mitte nende üle, milles ta on profaan. Teadlane jääb poliitikas alati teatud mõttes profaaniks, aga oma erialal kindlalt professionaaliks,” rääkis Tärno.

Tagasi üles