Ilmajaama seadmed võivad näppija tappa

Pärnu ilmajaama töötajad tunnevad muret majja koliva varjupaiga Oliver laste pärast, kuna kaks pilvemõõturit töötab 5000voldise pingega ja nende näppija võib surma saada.

Pärnu kesklinnas Nikolai 21 asuva meteoroloogiajaama ülakorruselt on jaama juhataja Marika Rokk ise näinud, kui suurt huvi tunnevad lapsed mõõturite vastu.

“Sügisööl valves olles kuulsin hoovist hääli ja lasksin tehnikale tule peale,” rääkis Rokk. “Poisikesed olid jõudnud põõsa varju jääval mõõturil kaane pealt kruvida. Ise lasksid jalga. Kahjuks saab kruvid mõõturilt näppudega kätte.”

Kartuskirja leige vastuvõtt

Rokk ütles, et seoses lasteraamatukogu kolimisega hoone esimeselt korruselt ja Pärnu linnavalitsuse plaaniga tuua asemele Oliveri lapsed kirjutasid jaama töötajad kahe majas paikneva korteri elanikega ühise kirja.

“Väljendasime muret, et me ei suuda mõõtureid turvata, lapsed on aga alati uudishimulikud. Korterielanikud peavad hoovi kitsaks, et sinna mahuksid lapsed, ilmajaama seadmed ja jääks võimalus pesu kuivatada,” selgitas Rokk. Lasteraamatukogu ei kasutanud Nikolai 21 hoovi ning suurem osa sellest on ilmajaama valduses: kaks pilvekõrguse mõõtjat, õhutermomeeter, sademetemõõtja, lapike maapinna temperatuuri määramiseks.

Peale selle on Rokk käinud abilinnapea Peeter Orava jutul. “Noh, Orava seisukoht oli: linna vara, ise teame, mis teeme,” resümeeris ilmajaama juhataja, kes peab vastust leigeks.

Linnavalitsus vastab kirjas ilmajaamale, et majja tuleb ööpäevaringne pedagoogiline valve ja varjupaigas on keskmiselt kohal viis-kuus last, keda pole vaja karta. Hoone alumine korrus remonditakse ligi kümne lapse tarvis.

Orav kinnitas, et varjupaiga laste toomine ilmajaamaga samasse majja ei suurenda surmaohtu. “Lapsed pääsevad hoovi kogu aeg ja suveks turvakodu sinna veel ei koli,” märkis ta.

Ainus ilmajaam Eestis keset linna

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi peadirektori asetäitja Rein Kärner väitis, et Pärnu linnal on õigus teha oma varaga mida tahes.

Kärner möönis, et probleem on laiem: Pärnu on Eesti 22 ilmajaamast ainus, mis töötab keset linna, mõõdab ilma nii-öelda asfaldil. “Otsime Pärnus uut kohta, praegune ei vasta rahvusvahelisele standardile: jaam peab paiknema looduses,” märkis ta.

Instituuti huvitaks, et riik eraldaks neile oma eelarvest viis miljonit krooni, kuna seni on Pärnu ilmajaama ehitus raha taha pidama jäänud. Ligemale kolme hektari suurune plats ühisgümnaasiumi taga on olemas ja kulgeb mereni. “See oleks õige koht ilmjaamale,” kinnitasid nii Kärner kui Rokk. Seni ei ole linn seal planeerimistöid teinud ega kommunikatsioone välja ehitanud. “Paari aasta jooksul ei toimugi veel midagi,” ütlesid nii linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja kui ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Ilme Palu.

Instituut on internetis välja kuulutanud Pärnu ilmajaama uue asukoha otsingu. Roki hinnangul pole aga kerge sobivat paika leida, sest nende töös kehtivad erinõuded. “Oma seitsme töötajaga jääksime hea meelega praegusesse majja kuni uue jaama valmimiseni. Aga selleks on vaja mõistvat koostööd linnavalitsusega,” sõnas Rokk.