Pärnu linnavalitsus valmistab ette lisaeelarvet, millega sihtotstarbeliste eraldiste kaudu lisandub linnakassase umbkaudu 15 miljonit krooni, samal ajal on leitud võimalusi mõnest kohast kulutusi veel koomale tõmmata.
Positiivne lisaeelarve turgutab Pärnut
23. märts 2010, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta esimese kahe kuuga on Pärnu linnavalitsus vastu võtnud ja kasutanud 18 miljoni krooni eest sihtotstarbelisi eraldisi, mis nüüd eelarvesse lisanduvad. Kokku on eraldiste nimekirjas ligikaudu 150 rida.
“Meie puhul on sihtfinantseerimised oluliselt suuremad kui tulude-kulude vähendamised, seetõttu kaobki negatiivne eelarve positiivse sisse ära,” sõnas rahanduse abilinnapea Annely Akkermann.
Sellest lähtuvalt on praeguse linnavalitsuse poliitika säilitada minimaalne omafinantseerimise võimekus tema väitel Pärnule ülioluline. “Saame taotleda linnaeelarvesse raha juurde ning vaatamata tulude vähenemisele, saame vastu võtta positiivseid lisaeelarveid ja linn saab areneda,” ei ole Pärnu Akkermanni kinnitusel lootusetult ummikusse jooksnud.
Lisaeelarve, mille teevad positiivseks üksnes sihtotstarbelised eraldised, ei välista Pärnu rahanduse abilinnapea Annely Akkermanni sõnutsi siiski edaspidi tulumaksu alalaekumise tõttu tehtavaid kärpeid.
“Linna kulude kärpimise vajadus ei kao lähiajal, sai ju ametisse astudes võetud eesmärk, et defitsiidist saadakse lahti kahe aasta jooksul,” sõnas Akkermann. Selle eesmärgini jõudmiseks tuleb tema väitel teha edaspidigi sihikindlalt raskeid otsuseid nii koondamise kui kärpimise kohta.
Pärnu linnavalitsuses koostatav positiivne lisaeelarvegi ei koosne ainult plussmärkidega summadest. Näiteks tuleb reaalsusele näkku vaadates kärpida linnavara müügist prognoositavat tulu, mille mahuks praegune eelarve näeb ette 38 miljonit krooni.
“Linnavalitsus on varade müügiprognoosi eelarve kinnitamisest alates pidanud selle eelarve pehmeks kohaks, mistõttu seda prognoosi vähendatakse praeguse seisuga kindlalt 1,2 miljoni võrra, aga otsime võimalusi vähendada veel suuremas summas,” rääkis Akkermann.
Parkide jooksvalt korrashoiult on linn leidnud mooduse hoida kokku veel 900 000 krooni ja randade jooksva korrashoiu arvelt vähendatakse linnaeelarvet 300 000 krooni võrra. Nagu Akkermann selgitas, pole tegemist linnavalitsuse kärbetega teenuse mahtudes, vaid linna korraldatud parkide ja randade hoolduse hangetel tehtud pakkumused olid sedavõrd soodsad, et nende eelarvet saab kärpida.
Veidi kokkutõmbamisruumi annavad Pärnumaa omavalitsuste liidu vähenenud liikmemaks ja eraldised ühistegevuste toetusfondi.
Samal ajal teeb linnavalitsejatele muret üksikisiku tulumaksu laekumine, mille langus veebruaris oli prognoositust suurem. Akkermani väitel võib olla kindel, et aasta kestel tehakse veel vähemalt kaks lisaeelarvet. “Sügiskuudel võtab linn üle lastekodu, laekub veel eri toetusi ja jätkuvalt peame otsima kulude kokkuhoiu kohti,” selgitas ta.
Praegune, 18. veebruaril kinnitatud Pärnu selleaastane eelarve on 592 miljonit krooni. Koostatav lisaeelarve on Akkermanni andmetel vaid 80 protsenti paika pandud, mistõttu seal võib mõningaid muutusi tulla.
Lõplikult saab lisaeelarve paika järgmiseks kolmapäevaks, kui see volikogule kinnitamiseks üle antakse.