Aafrikas passita jäänud eestlane peab laevale hääletama

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mullu sügisel lõi Ethel Köök Ghanas kaasa ananassikasvanduse reklaamklipi filmimisel.

FOTO: Martin Gorris

Kui olete keset Aafrikat passist ilma jäänud ja terviseprobleemi tõttu ei saa ajutise reisidokumendiga Euroopasse lennata, on ainus kojupääsemise võimalus hääletada mõne Vanasse Maailma suunduva laeva peale.

Selline ajutine reisidokument ei ole Aafrika riikide piirivalvuritele küllalt “normaalne”.

FOTO: Martin Gorris

FOTO: Pärnu Postimees


Niisugune tulevikuväljavaade terendab mullu suvel Ghanas passi kaotanud Pärnumaalt pärit Ethel Köögile, kellele just säärast kojupöördumismudelit soovitab Eesti välisministeerium.



Uut passi, millega ohtliku teekonna Euroopa mandrile saaks ette võtta autoga, pole võimalik Ghanas viibivale Eesti kodanikule väljastada.



Passist võib vaid unistada


Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnutsi on Eesti passi taotlemine Ghanas välistatud, kuna see eeldab taotlejalt biomeetriliste andmete hõivamist. Selleks vajalikud seadmed on Eestis politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnas ning Eesti Vabariigi välisesindustes.



Isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt võib politsei- ja piirivalveamet küll erandeid teha, näiteks juhul, kui inimesel sõrmed puuduvad. Köögil on sõrmed alles.



Köök on välisministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga asenduspassi muretsemise teemal suhelnud ligi pool aastat, kuid mingit lootust erandkorras Eestist uut reisidokumenti saada ei ole.



Kaotatud passi koopiat pole välisministeeriumi ja politsei- ja piirivalveameti kinnitusel Köögil Ghanas võimalik saada.



Ainus viis Ghanast koju pääseda on vormistada välissaatkonna kaudu ajutine reisidokument, mis kehtib ühe kuu, mille vältel peaks selle omanik leidma võimaluse kodumaale naasta. Tavaliselt hangib igaüks, kel vaja, selle ajaga lennukipileti ja sõidab üle pilvede Euroopasse.



Köögil, kes ajutise reisidokumendi muretses mullu augustis, paraku lennupileti ostmisest abi ei ole, sest silmarõhuprobleemi tõttu ta lennumasinasse ei kipu. Lendamist takistav tervisemure ilmnes tal veidi enne Aafrikasse reisimist ja nii võttis ta retke Mustale Mandrile ette autoga.



Autoga liiga ohtlik


Ilma passita ei söanda Köök tagasiteed autoga läbida, sest ajutisele reisidokumendile pole võimalik võtta vajalikke viisasid. Samuti ei pruugi säärast tunnistust aktseptida teele jäävate riikide politsei- ega piirivalveametnikud.



Köögil on mitmest allikast, muu hulgas Mali saatkonnast, infot, et isegi juhul, kui viisad korras, ei pruugi ajutise reisidokumendiga üle piiride ja Malis läbi 70 politsei kontrollpunkti pääseda, sest ametnikud võivad nõuda “normaalset” dokumenti. “Kui ma ühes piiripunktis jään toppama, siis selle dokumendiga Ghanasse tagasi sõita pole samuti võimalik,” selgitas Köök olukorda.



Jõustruktuuride ametnikega pole Köögi jutu järgi Mustal Mandril eriti tervislik ülemäära kokku puutuda. “Siin ei ole tegemist õigusriigiga. Siin pannakse käed raudu isegi rutiinse autodokumentide kontrolli ajal. See on endal kogetud,” rääkis Köök Aafrikas oma nahal läbi elatud juhtumistest võimuesindajatega. “Politsei ees oma õigusi nõudes ja viimases hädas saatkonnaga kontakteeruda püüdes jääd telefonist ilma. Nii juhtus mu tuttavatega. Kui sinuga suhtleva politsei ID-numbrit üles märgid, tullakse kallale. Nii juhtus minuga.”



Ghanast Euroopasse reisimine poleks välisministeeriumigi hinnangul kõige turvalisem ettevõtmine. “Maismaad mööda läbi Sahara kõrbe reisimine ei ole kindlasti turvaline marsruut,” tunnistas Sudakov. ”Eriettevalmistuseta inimesel on seda teekonda väga keeruline läbida.”



Kui teatud reisimisliik on meditsiinilistel põhjustel vastunäidustatud, soovitab välisministeerium kaaluda alternatiive. “Näiteks osa firmade kaubalaevad võtavad ametlikult mõne reisija pardale. Ghanal on mitu suurt sadamat, kust kaubaalused liiguvad Euroopa sadamatesse,” teadis välisministeeriumi pressiesindaja.



Laevale tuleb hääletada


Laevale hääletamist kojupääsemisvariandina on Köök kaalunudki. “Reisilaevu Ghanast Euroopasse ei sõida. Esialgu on mind valmis Euroopasse viskama Portugali kalalaev, millega peaksin merel viibima kolm kuud, aga seda riski väga ei tahaks võtta,” märkis ta. “Peab mõne muu kauba- või kalalaeva kapteni ära rääkima.”



Kuni sobivat laeva silmapiiril pole, püüab Köök Ghana pealinnas elatise teenimiseks tööd leida. Eelmisel suvel filminduses kätt proovinud neiu pole sel alal enda sõnutsi erilist edu saavutanud. Viimasel ajal on ta saanud mõne tööotsa kohalikele restoranidele veebisaitide tegijana.



Eesti riigilt Köök enam kojusõiduks abi ei looda. “Süsteem on nii paindumatu,” nentis ta. “Ega kedagi mu probleem vist väga huvitagi. Kodakondsus- ja migratsiooniametil on mu kirjadele vastamine võtnud iga kord 30 päeva, nagu seadus maksimaalselt lubab. Ma saan aru, et esimesele kirjale vastamine võtab aega, aga järgnevatele kirjadele vastamisel võiks ju keegi teemaga juba kursis olla.”



Pärast mullu oktoobris kehtivuse kaotanud ajutise reisidokumendiga Ghanasse jäänud Köök on praegu illegaali staatuses. Neiu jutu järgi on altkäemaksumaiad kohalikud politseinikud varmad seda ära kasutama, püüdes kehtetute dokumentide näitamisel raha välja pressida.



“Nad ütlevad seda otse välja ja ähvardavad arestiga,” kirjeldas Köök Accra seadusesilmade käitumist. “Õnneks on nad olnud rahul ka šokolaadi ja pastakatega.”



Kui Ghana pealinnas vaatavad politseinikud seadusvastasele riigisolemisele läbi sõrmede, siis väljapoole Accrat ei julge Köök kehtetu dokumendiga reisida. Migratsiooniametnikud võivad sellise rikkumise eest pikema jututa trellide taha saata. “Mind on lennujaama vales tsoonis viibimise eest neljaks tunniks kinni peetud ja rohkem ma seda ei taha,” ütles ta.



Uut ajutist reisidokumenti pole Köök endale hankinud. “Oleks ju imelik iga kuu saatkonnas käia ja dokumenti paluda. See tekitab küsimuse: miks ma ei lahku riigist?” selgitas ta.

Tagasi üles