Kõigepealt võivad ühineda kolm Pärnumaa valda

Pärnu maavanem Andres Metsoja (keskel) kutsus laua taha Rapla maavanema Tiit Leieri (paremalt teine). Foto: Urmas Luik

Et Järvakandi vald vajab otsustamiseks kauem aega, püüavad kõigepealt ühineda Pärnumaa omavalitsused Vändra alev ja vald ning Tootsi vald.

Sellisele järeldusele jõudsid omavalitsuste volikogude juhid esmaspäeval Pärnu maavalitsuses.

Pärnu maavanem Andres Metsoja ja Rapla maavanem Tiit Leier istusid esmaspäeval Pärnu maavalitsuses sõbralikult kõrvuti ja arutlesid ühes omavalitsusjuhtidega, kuidas Raplamaalt Järvakandi ja Pärnumaalt Vändra (ja Kaisma) valla, Vändra alevi ja Tootsi valla ühinemisega edasi minna.

Laual lebas omavalitsuste vastav pöördumine maavanemaile palvega edastada see koos omapoolsete seisukohtadega regionaalministrile.

Pärnumaa kolme valla juhid jõudsid laua taga üksmeelele selles, et ühinemine on juba liiga pikalt veninud ja osalistel pole enam aega oodata.

Seetõttu oleks volikogude juhtide meelest parim lahendus, kui kaks Vändrat ja Tootsi jõuaksid ühinemise teoks teha ühes 2011. aasta riigikogu valimistega ning Järvakandi ühineks hiljem, kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aastal 2013.

Tootsi ei pea kauem vastu

Sellise seisukohani jõuti Tootsi vallavolikogu esimehe Lev Suni jutu peale, kes tunnistas, et Tootsi ei pea üksi 2013. aastani vastu, sest masu on langetanud drastiliselt Tootsi valla eelarves üksikisiku tulumaksu laekumisi.

Suni möönis, et aastakese peab Tootsi Turba käekäigust sõltuv väike vald ehk veel vastu, kuid kui mujale Eestisse laiali hajunud turbatööstus end oma ajaloolises asukohas päris kinni paneb, ei jõua vald muu väikeettevõtluse toel enam asula infrastruktuuri ja asutusi ülal pidada.

Seega on kaks võimalust: kas Tootsi ühineb kiiresti mõne teise omavalitsusega või on peagi sunnitud küsima valitsuselt toimetulekuks finantsabi.

Järvakandi veel mõtleb

Raplamaal sai äsja valmis Raplamaa keskustevõrgu arengustrateegia, mis näeb oma maakonnas nelja tugevat teatud tasemel teenuseid tagavat keskust: Raplat, Kohilat, Märjamaad ja Järvakandit.

See strateegia näeb ühe tulevikuvõimalusena Raplamaal nelja samanimelise valla teket. Et tulevik on ebakindel, hoiab Järvakandi seega tules mõlemat rauda.

Ehkki Järvakandi vallavanem Mart Järvik hoiab tagaplaanile selle tõttu, et täidab samal ajal Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe kohta, kinnitas volikogu esimees Enno Alliksaar Pärnu Postimehele, et Järvakandi on jätkuvalt Pärnumaa poole ühinemise meelt.

Takistuseks on endiselt see, et Järvakandil puudub ühine piir Pärnumaal ühineda soovivate omavalitsustega ning Järvakandit rõngasvallana ümbritsev Kehtna vald pole seni nõustunud oma piiriäärsetest küladest loobuma.

Mullu sügisel Tootsis, Kaismal ja Vändras tehtud rahvaküsitlus näitas, et enamik piirkonna inimesi pooldab ühinemist. Järvakandis ametlikku küsitlust pole olnud, sest seal peaks küsitluses osalema ka maakonnapiiri äärsed Kehtna valla külad või kogu Kehtna vald.

Samal ajal on Järvakandi üks suuremaid valupunkte korralikult väljaehitatud, kuid lastepuuduses vaevlev gümnaasium. Alliksaar loodab, et Vändra suurvallal jätkuks Vändra-Järvakandi liitgümnaasiumi jaoks lapsi, Kehtna ja Raplamaa poolt polevat neid aga kuskilt tulemas.

Mullu sügisel liitunud Kaisma ja Vändra valla näol on tulevasel suurvallal territoorium juba olemas. Suurvalla elujõulisuse tagamiseks on aga vaja inimesi, kes elavad Järvakandis, Tootsis ja Vändra alevis.

“Kui kaks vaest valda liituvad, kas siis saab kokku rikas vald?” küsis Vändra vallavolikogu esimees Kaido Madisson.

Küsimused valitsusele

Valitsuselt soovivad omavalitsused ja maavanemad kuulda arvamust koos Järvakandiga moodustatava suurvalla maakondliku kuuluvuse kohta ning Kehtna valla küsimuses.

Siin pakutakse valitsusele kaks võimalust: kas Kehtna vald annab üle osa oma territooriumist või on Järvakandil võimalik ühineda ühise piirita, sest seadus seda iseenesest ei välista, kuid see vajab valitsuse heakskiitu.

Näiteks koosneb Kohtla-Järve linn koguni seitsmest piirkonnast, mis ei ole omavahel ühendatud.

Kui siseministeeriumis ühinevaid omavalitsusi nõustav Kaie Masing päris, miks Vändra alevi vald rikub seadust, kuna Eesti riigis pole aleveid, kuid on seetõttu kaks Vändra nime kandvat valda, pani Alliksaar ette, et viimane aeg oleks nimetada nii Järvakandi kui Vändra ümber linnadeks.

Sellega oleks loodud Eestis ühtlasi pretsedent, kus ühes vallas asub kaks linna.