/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2009/07/01/200063t1hbad1.jpg)
Tööõnnetuste ennetamiseks korraldab tööinspektsiooni Lääne inspektsioon mais ehitusobjektidel isikukaitsevahendite sihtkontrolli, kus teravdatud tähelepanu all on tellingud, redelid ja tõsteseadmed, kaevamistööde puhul kontrollitakse varinguohtu.
Tööinspektorid võtavad ehitused luubi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ehitus jääb üheks ohtlikumaks tegevusalaks. Igal aastal juhtub ehituses sadu tööõnnetusi, mille tagajärg on eri raskusastmega kehavigastused,” tõdes Lääne inspektsiooni tööinspektor Alari Nahkur.
Tööõnnetuste peapõhjused on tööohutusnõuete rikkumised töötajate poolt, isikukaitsevahendite puudumine või kasutamata jätmine ja töötajate hooletus.
“Enamik tööandjaid on isikukaitsevahendid töötajatele väljastanud ning töötajad on andnud allkirja, et kohustuvad kasutama neid tööülesannete täitmisel, kuid tööandja nägemisulatusest väljas olles isikukaitsevahendeid ei kasutata. Näiteks visatakse kaitsekiivrid peast või haagitakse turvavööd lahti, et oleks mugavam liikuda,” kirjeldas Nahkur.
Mõnikord võib isikukaitsevahendite eiramine tuleneda tööandjast, kes kulude kokkuhoiu eesmärgil jätab need soetamata või nõuab nende kasutamist vaid tööinspektori visiidi ajal. “Töötaja võib tööandjale nõudmiste esitamisel jääda ilma töökohast. Ukse taga on ootamas töötajad, kes on nõus riskima oma elu ja tervisega ning töötama isikukaitsevahenditeta,” rääkis Nahkur.
Probleeme isikukaitsevahenditega esineb pigem väikefirmadel, mis konkurentsis püsimiseks hoiavad nende soetamise pealt raha kokku. Suurtes ettevõtetes pööratakse tööohutusele üldjuhul rohkem tähelepanu, hea näide on YIT Ehituse Lääne-Eesti piirkond, nimetas Nahkur. (PP)