Ilmajaam tahab Pärnusse tagasi kolida

Pärnu ilmajaamas üle 30 aasta töötanud meteoroloog Lea Köster tõdes, et ehkki vahemaa ei tundu pikk, erinevad õhutemperatuurid lennujaamas ja Pärnus tuntavalt – kui meri on lahti, on Pärnus tavaliselt soojem, kui jääs, siis külmem. Foto: Urmas Luik

Iga ametiala inimestel on oma siseringi naljad ning kui Eesti ja naabermaade ilmainimesed kokku saavad, siis eriliste tobeduste seas tuleb ikka jutuks ennast kuurortlinnaks pidava Pärnu otsus võtta kohalikult ilmajaamalt ruumid ja see sisemaale pagendada.

Nii ongi pärnakad tihti internetist ilmakaarti vaadates või hommikul raadiost ilmateadet kuulates pidanud õlgu kehitama ja tõdema, et on ikka soss-sepad seal ilmajaamas tööl, sest taevast ja kodust termomeetrit vaadates on pilt teine.

Pärnu ilmajaama kauane juhataja Marika Rokk tõdes, et aeg-ajalt on inimesed tõepoolest oma pahameelt neile väljendanud. “Suurema vääritimõistmise vältimiseks palusimegi muuta ilmateenistuse kodulehel oma nime Pärnu-Sauga meteoroloogiajaamaks,” lisas ta.

Pärnus polegi ilmajaama

Pärnus pole ilmajaama juba pea kümme aastat, sest 2004. aastal otsustas toonane Väino Hallikmägi juhitav linnavalitsus südalinnas Nikolai tänaval tegutsenud ilmajaama ruumid korteriteks müüa ja uut sobivat pinda ilmajaamale Pärnus enam ei pakkunud. Nii oligi ilmajaam sunnitud mereäärsest kuurortlinnast kolima sisemaale lennujaama.

Ilmajaamade töö koordineerimisega tegeleb Eestis praegu keskkonnaagentuur, mille soov on ilmajaam taas Pärnu tuua.

Keskkonnaagentuuri pressiesindaja Kadri Kauksi tõdes, et kuna Pärnu ilmajaam asub Saugas lennujaama territooriumil, ei kuva see täpselt ilma, mida ootavad Pärnu randa sõitvad suvitajad ja linnaelanikud. Kuivõrd ilmajaam asub kohas, mis võib temperatuurilt ja muude ilmanähtuste poolest erineda Pärnu linnas valitsevast, ei saa asukohta lugeda parimaks, on keskkonnaagentuuri seisukoht.

“Et meie huvides on siiski kuvada Pärnu linna ilmaolusid, kavatseme tõepoolest Pärnusse tagasi kolida. Kuhu ja millal, see selgub juba läbirääkimiste käigus. Viimastega alustame kohe uuel aastal,” kinnitas keskkonnaagentuuri kõneisik.

Ilm muutus

Pärnu ilmaandmeid kogutakse 19. sajandi keskpaigast ja sisemaale kolimise järel on kirjapandavad andmed märgatavalt muutunud. “Võib julgelt väita, et need paar kilomeetrit sisemaa poole on meie ilma muutnud. Eks me kõik tea oma kogemustest – Eestimaa on küll väike, aga klimaatiliselt suur. Kui ühes otsas näpistab külm, võivad teises räästad tilkuda,” rääkis Rokk.

Statistika järgi on viimaste aastate talved varasematega võrreldes külmemad ja suved soojemad. “Selgete talveilmadega on üsna tavapärane temperatuuride erinevus Pärnu ja Sauga vahel kolm kuni viis kraadi, maksimaalselt aga isegi ligi kümme kraadi. See on juba omal nahal tuntav ja tajutav suurus,” kirjeldas Rokk.

Kui hommikul kuulutab raadio Pärnu kohta krõbedaid külmakraade, siis õue astudes võivad pärnakad pigem rõõmustada, et neid võtab vastu leebem ilm, aga täpne ilmateade oleks siiski mugavam.

“Kui lisada sellele meie sagedased udud ja pinnaudud, mis esinevadki tihtipeale kitsalt Pärnu lennujaama lennuradade vahelisel muruplatsil ja millest Pärnus pole märkigi, siis tahaks küll õlgu kehitada,” rääkis Rokk. “Peale üldkehtiva seaduspära, mille kohaselt on rannikul sisemaaga võrreldes vähem pilvi ja rohkem päikest, mõjutavad meie tähelepanekute kohaselt meie päikesepaiste hulka needsamad kohalikud udud.”

Nii võibki tihti rannas olla ideaalne päevitusilm, aga samal ajal ei suuda päikesekiired lennujaama kohal laiuvatest udulaamadest läbi tungida ja ilmakaart näitab Pärnu kohal pilvist ilma. Küllap on paljud mittepärnakatest ilmateenistuse kodulehe külastajad ja raadioilmateate kuulajad oma reisiplaane korrigeerinud vastavalt seal kajastuvatele näitudele.

“Et olud on sundinud meid sisemaiseks, ei tegele me enam mere- ega jäävaatlustega, millest on muidugi väga kahju. Ühe kuurortlinna ilmajaam peaks seda kindlasti tegema,” rõhutas Rokk. “Nagu pole eriti arukas ehitada üksikule saarele supermarketit ja siis imestada, miks äri kuidagi edeneda ei taha, pole mõistlik kostitada mere ääres elavaid inimesi metsast tulevate ilmaandmetega, mis nähtavalt ja tuntavalt ei vasta tegelikkusele.”

Juttu jätkus kauaks

Eesti üks tuntuim ilmateemadel kõneleja Ain Kallis tunnistas, et Pärnu ilmajaama sisemaale kolimise teemat ei saa unustada.

“Ilmajaama asukoht peab olema representatiivne (esinduslik – toim). Tartu-Tõravere jaam iseloomustab Tartumaad, Tiirikoja Peipsi äärset ala, Tooma soomaastikku ja Vilsandi avamererannikut,” selgitas Kallis. “Pärnu on aga Eesti tähtsaim kuurort, seepärast peaks see olema võimalikult rannakeskse ilmajaamaga. Kunagi oli see nii, edasi hakati teda nügima rannast kaugemale, lõpuks on ta sisemaa jaamaks muutunud. Kõige sellega kaasnevate mikrokliima iseärasustega. Kui ei oleks tegemist kuurordiga, poleks lugu nii halb.”

Pärnu ilmajaam

* Meteoroloogiliste vaatlustega alustati Pärnus 1842. aastal, mil ilmavaatlusi tehti kodustes tingimustes.

* Meteoroloogiajaam asutati 1877. aastal ja see asus Pärnu jõe vasakkaldal umbes kilomeetri kaugusel rannast.

* 1947. aastast 1990. aasta septembrini tegutses Pärnu meteoroloogiajaam rannas kahes eri majas, millest esimene hävis 1967. aasta suurtormis ja teine muutus amortisatsiooni tõttu kasutamiskõlbmatuks ja lammutati.

* 1990. aasta septembrist 2004. aasta detsembrini asus ilmajaam Nikolai 21 linna pinnal, mis müüdi korteriks.

* 2004. aasta detsembrist praeguseni tegutsetakse Saugas Pärnu lennujaamale kuuluvas majas.

Allikas: Pärnu ilmajaam, Marika Rokk

Marika Rokk, Pärnu ilmajaama juhataja

“Nagu pole eriti arukas ehitada üksikule saarele supermarketit ja siis imestada, miks äri kuidagi edeneda ei taha, pole mõistlik kostitada mere ääres elavaid inimesi metsast tulevate ilmaandmetega, mis nähtavalt ja tuntavalt ei vasta tegelikkusele.”

Ain Kallis, TTÜ dotsent

“Pärnu on Eesti tähtsaim kuurort, seepärast peaks see olema võimalikult rannakeskse ilmajaamaga. Kunagi oli see nii, edasi hakati teda nügima rannast kaugemale, lõpuks on ta sisemaa jaamaks muutunud. Kõige sellega kaasnevate mikrokliima iseärasustega. Kui ei oleks tegemist kuurordiga, poleks lugu nii halb.”