Jaanus Männik: Iseseisev Rahvaliit peab uued juhid leidma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaanus Männik
Jaanus Männik Foto: Ants Liigus

Enamik Pärnumaa rahvaliitlasi sõitis pühapäeval Jõhvi erakonna kongressile plaaniga toetada Rahvaliidu ühinemist sotsiaaldemokraatidega. Kahe erakonna ühinemine jääb aga ära, kuna hääletusel osalenud 412 delegaadist toetas liitumist 172. Ühinemist ette valmistanud Rahvaliidu esimees Karel Rüütli paneb ameti maha.

Rahvaliidu juhtuse liige Jaanu Männik, kui suur pettumus oli hääletustulemus teile?

Rahvaliidu ja SDE ühinemise otsustamiseks olnuks vaja vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust. Seda maakonnakonverentside tulemused ennustada ei lasknud, vaatamata ühinemislepingu eelnevale toetamisele erakonna juhatuse ja volikogu poolt. Küll prognoosisin ma ühinemislepingule rohkem toetajaid kui erakonna üksinda jätkamisele. Niisiis, tulemus oli mõningane üllatus.

Kas vastuhääletajad lähtusid soovist sõpruskonda säilitada või usust, et iseseisvalt suudetakse riigis otsustajate seas püsida? Kas kaalukausi “ei” kasuks kallutas Villu Reiljani kihutustöö?

Kindlasti sooviti oma erakonna üksijätkamist, kindlasti usub enamik üksijätkamise poolt hääletanutest Rahvaliidu võimesse saavutada tuleva aasta valimistel positiivne tulemus: olla jätkuvalt riigikogus esindatud.

Küllap oli ühinemise vastu hääletanute hulgas palju neid, kellele “Internatsionaal”, punane värv ega vasakpoolsus vastuvõetavad pole. Usutavasti polnud nende hulgas palju Keskerakonna ega muude erakondade fänne.

Tõsi, Reiljangi oli mõne “massina“ kõvasti tööle rakendanud.

Kongressi õhkkonnas oli pinget ja muret. Samal ajal olid erakonna esimehe Karel Rüütli ja aseesimeeste asjalikud pooltargumentidega etteasted ning president Arnold Rüütli ühinemist kritiseeriv kõne soliidselt-veenvalt esitatud. Tegelikult ongi nii ühinemisel kui üksijätkamisel mõlemal palju plusse ja miinuseid.

Karel Rüütli teatab ilmselt oma tagasiastumisest, mis saab erakonnast edasi? Kellest saab uus juht?

Erakond jätkab üksi, uued juhid ja juhtorganid valib juulis kokkukutsutav kongress. Põhimure ongi selles, kas ja kust leitakse senistest tublidest noortest atraktiivsemad-veenvamad juhid ja kuidas vältida ajapuuduses ning emotsioonide ajel soolapuhujate-jutupaunikute sattumist erakonna etteotsa.

Vaid oma kolleegidele ärapanemise kunsti hästi valdavat (Ingvar, toim) Tðiþikovi oleme juba kogenud ja sama kaaluga lendsalklasi paistis konverentsidel teisigi ringi tuiskavat.

Kas teie jääte erakonda? Mida teevad need, kes soovisid ühinemist?

Erakonna asutajaliikmena ja oma poliitikupotentsiaali ammendanuna pole mul vajadust ega vähimatki kavatsust kuhugi suunduda. Mida teevad teised ühineda soovijad, näitab aeg. Küllap astuvad aatelisi samme. Ma ei tea nende hulgas ühtegi tuulelippu.

Te siis ei kavatsegi riigikogu valimistel kandideerida? Kas Rahvaliit pääseb tuleval aastal valitavasse parlamenti?

Neljast eelmisest korrast kolmel oli mul päris tugev toetus, viimasel jäi latt ületamata. Seega, kaua võib? Muidugi usun ja loodan ma oma erakonnale väärikat käekäiku.

Võib-olla muudab pühapäevane otsus Rahvaliidu rahva seas hoopis senisest populaarsemaks?

Kindlasti muudab! Pole ju kellegi eesmärgid Eesti elu edendamiseks mõistlikumad ega ühegi erakonna auesimeheks presidenti ennast.

Tagasi üles