Rannavalve korraldamiseks jagub raha vaid Pärnul

Valgerannas valmisid mullu euroraha toel parklast mereni viiv promenaad, vaatetorn ja paigaldati mitu atraktsiooni lastele mängimiseks. Foto: Ants Liigus

Pärnumaa randadest töötab tänavu rannavalve vaid suvepealinna südames, kus esimest aastat pakub teenust osaühing General Security Service. Sinilipu poole püüdlevatesse Kabli ja Valgeranda vetelpääste palkamiseks tänavu raha ei leitud.

General Security Service võitis Pärnu linnavalitsuse poolt keskranna valvamiseks korraldatud riigihanke, tehes parima pakkumise hinnaga 397 680 krooni. Selle raha eest valvatakse kilomeetripikkust rannaala 1. juunist 31. augustini, korraga on tööpostil viis rannavalvurit ja meedik.

Pärnu rannas uus valvur

Ettevõtte esindajad käisid eile Pärnus töötingimustega tutvumas, hindasid keskranna heakorra eeskujulikuks ja kinnitasid, et nende eesmärk on ranna turvalisust suurendada.

"Et riigihange vaidlustati, jäi meil ettevalmistustööde tegemiseks vähem aega, kuid oleme valmis järgmisest nädalast teenust osutama," kinnitas General Security Service'i müügijuht Andrus Jaamul. Tema väitel on nende Pärnust leitud personal hästi koolitatud, tööks vajalik varustus olemas ja ühtegi takistust ei ole ilmnenud.

General Security Service'il on vetelpäästeteenuse osutamise kogemus Tallinna külje all Tabasalu ujulast, kust iga päev valvatakse suplejate heaolu järele, mullu suvel hoiti silma peal Nõmme välibasseinidelgi.

Riigihankel pakutud hinda kommenteerides märkis Jaamul, et tema meelest on varasematel aastatel rannavalveteenuse hinnas olnud palju õhku ja ligemale 400 000 krooni eest suudavad nad omadega välja tulla ja kasumissegi jääda.

Mullu suvel läks rannavalve pidamine ja ranna hooldamine Pärnu linnale maksma 1,4 miljonit krooni. Siis tagasid julgeolekut turvafirma G4S rannavalvurid.  

Pärnu keskrannas on kaks vetelpäästetorni ja kilomeetripikkune valvatav rannariba. Vetelpääste on kohal iga päev 10-20.

Häädemeeste keskenduks Kablile

Häädemeeste vallavalitsuse projekti koordinaator Tõnu Kiiver sõnas, et omavalitsuse selle aasta eelarve Kabli avalikku randa rannavalvet palgata ei võimaldanud. Samal ajal on see üks Eesti-Läti programmi toel Häädemeeste valda Kablisse, Audru valda Valgeranda, Jurmala ja Saulkrasti linna, Carnikava valda, Salacgriva linna ja Liepupe valda välja ehitatud avalike randade projekti "Sinilipu poole Läänemere randadel" eesmärke. Sel põhjusel käis kaks Häädemeeste valla noormeest Jurmalas vetelpäästekoolitusel.

Häädemeeste vallas on peale Kabli ranna rahvarohked suvituspaigad Lemme- ja Treimani rand. "Nendes kohtades võiks tulevikus vetelpääste tõesti olla, sest sealgi on külastatavus suvel päris suur ja vajadus olemas," nentis Kiiver.

Esmalt püütakse vetelpääste tagada siiski mullu sügiseks avalikule rannale vajalikud rajatised saanud Kablis.

"Kuna Kabli rannas on olemas vetelpäästetorn ja muud rannarajatised, keskendume esmajärjekorras Kablile. Vastavalt võimalustele vaatame teisi, eks oht ole ju samasugune," rääkis Kiiver.

See, millal ja mis kujul Häädemeeste valla avalikesse randadesse vetelpääste tuleb, sõltub järgmistelgi aastatel vallavolikogu valikutest vallaeelarve kulude jaotamisel.

Kiiver tähendas, et Eesti-Läti koostööprojekti käigus loodi vetelpäästetorni ja -koolituse näol eeldused rannavalve tekkeks, kuid otsest kohustust luua kohe rannavalve sellega ei kaasnenud. Osa omavalitsusi hankis projekti toel vetelpäästevarustuse, Häädemeestel seisavad need kulutused veel ees.

Valgerannas paraneb parkimine

Valgerannas rannavalvet tänavu ei tule. "Hinnanguliselt viiks rannavalve vallakassast kuni 70 000 krooni kuus ja sellist raha kahjuks valla eelarves praegu ei ole," sõnas Audru vallavolikogu esimees Siim Suursild.   

Kindlasti paranevad aga eeloleval suvel Valgerannas parkimistingimused. Viimati umbes 30 aastat tagasi remonti näinud suur parkla pinnatakse ja joonitakse.

"Eelmisel aastal pargiti autod parklasse risti-rästi ning tipp-päevadel oli autodel probleeme väljapääsemisega: need pargiti kinni. Tänavu olukord kindlasti paraneb," rääkis Suursild. "Pärast parkla joonimist mahutab see 300 autot."

Aastast aastasse on päevakorras Valgeranna parklasse valve seadmise ehk tasuliseks muutmise teema. Volikogu esimehe sõnutsi arutati seda tänavugi.

"Olen tasulise parkimise vastu," teatas Suursild. "Oleme ju maksumaksja raha eest ranna korda teinud ja vale oleks nüüd maksumaksjate käest raha korjama hakata. Las see 50 krooni kulub parem lastele jäätise peale."

Kui Pärnu randa tulijad võivad auto tasuta jätta rannast paraja jalutuskäigu kaugusele, siis Valgerannas tähendaks see niigi kitsukese juurdepääsutee äärde parkimist ja autodega liiklemise senisest oluliselt keerukamaks muutmist.

Valgeranna parklasse promenaadi algusesse tuleb suveks jäätise ja karastusjookide müügikoht. Juba on rannas paigas tualetid, kuid otsida tuleb neid mullusest pisut eemalt. Nimelt puhub Valgerannas valdavalt edelatuul ja eelmisel aastal kandis see tualettide lehka kõnniteele. Nüüd pandi need jalutusteest teisele poole ja lõhn kandub metsa.  

Prügikaste paigaldatakse rannaalale mullusest enam, kuid igapäevast koristamist rannas ei tule.

"Laste mänguväljaku ja promenaadi kõrvalt niidab muru valla haljastustöötaja ning metsa alt ja rannaliivalt käivad aeg-ajalt prahti koristamas õpilasmaleva lapsed," rääkis Suursild.