Mati Tiimus: Pank ei pea olema pühakoda

Mati Tiimus. Foto: Urmas Luik

Nordea pank suleb Pärnus oma kaks väiksemat pangakontorit ja avab Port Artur 2 esimesel korrusel täna uue, senisest suurema ja mugavama kontori.

Seda juhatab kümme aastat Ühispanga ja SEB Pärnu kontori eesotsas olnud Mati Tiimus, kes 2008. aastal pangajuhi ameti maha pani, põhjendades seda endale vastuvõtmatute põhimõtetega panganduses.

Mati Tiimus, millised on need põhimõtted ja kas need ühtivad Nordea panga omadega?

Mind jäi võib-olla kõige rohkem hammustama see põhimõte, et raskel ajal tuleb klienti austada ega tohi teda unustada. Ehk tuleb saavutada kliendiga kokkulepe ja leida olukorrast väljapääs. Klient peab seda pikalt meeles ja on edaspidigi väga lojaalne sellele pangale, kus tema suhtes on sellist käitumist üles näidatud.

Klienditeenindusest rääkides, kuidas ennast positsioneerite, võrreldes SEBi ja Swedbankiga?

Nordea on Põhjamaade suurim pank, mis tõesti siin Eestis ja kogu Baltikumis võib-olla otseselt silma ei paista ja võib-olla turgki ei ole seda seisust niimoodi teadvustanud. Aga kui liita SEBi ja Swedbanki varad, on Nordea pank sellest summast ikkagi suurem. See annab ettekujutuse meie seljatagusest ja võimsusest.

Mis klienditeenindusse puutub, siis pangad on oma teenindusstandardilt suhteliselt sarnased. Aga väga teadlikult ja põhjalikult suundub Nordea selle poole, et me tahame klientidega olla väga personaalsed ja perekesksed.

Pank ei pea olema pühakoda, kuhu tullakse aukartusega ja kus alati peab väga pidulikult riides olema. Pigem peaks pank olema selline mõnus, teinekord klubiline vorm. Nii et siia on hea tulla arutama mõnda sellist probleemi, mille puhul oma peaga ei jõua lahenduseni, aga mis panga praktilise kogemuse toel võib leida lahenduse.

Üks olulisemaid mugavusindikaatoreid on inimestele rahaautomaatide võrk. Nordea pangal see vist väga tihe ei ole?

Ses osas me praegu, jah, arvuliselt veel võrdväärsed tegijad ei ole. Aga ei saa öelda, et neid ülivähe on. Pärnus on võimalik viies kohas meie automaatidest raha võtta, neile lisandub kohe veel üks. Kord kuus on teise panga masinast raha väljavõtmine Nordea kliendile tasuta.

Aga ilmselt saab lähitulevikus Eestiski olema sularahamasinate võrgustik sama nägu nagu Soomes, kus tegelikult ei ole vahet, kust masinast raha välja võtta. Need ei kuulu ühelegi konkreetsele pangale, vaid neid haldab omaette firma. See tähendab, et kõikidele kaardikasutajatele on raha kättesaamise tingimused võrdsed.     

Kui Pärnu poleks linn, vaid pank ja teie oleksite selle juhataja, siis missuguse hinnangu annaksite sellele asutusele ning mis samme ette võtaksite? Kas koliksite uude kontorisse?

Pärnu linna majandusasjad on ju viletsas seisus ja tegelikult see paneb mõtlema, mis  seisus see pangaäri siin siis oleks ja kuidas  usaldatavus oleks. Sest mida pank müüb? Eelkõige müüb ta ju usaldust. Ja kui ollakse mängitud ennast suhteliselt halba seisu, hakkavad kliendid kahtlema panga asjaajamises ja otsuste tarkuses. Millest tulenevalt kiputakse oma raha viima sinna, kus asjad tunduvad normis olevat.

Teisipidi asub Pärnu ju väga kihvtis kohas: tal on meri, tal on jõgi, siin on raudtee, on lennuväli ja head ühendusteed iga ilmakaarega. Ettevõtlust on siin omajagu. Nii teenindust, tööstust kui kultuuri.

Nii et see on väga potentsiaalikas koht ja kui tegemist oleks pangaga, oleks tegu perspektiivse äriga.