Põlenud maja varemed jäävad veel kauaks kesklinna

Varemeid lammutada ei tohi, sest muinsuskaitse soovib kõige väärtusliku säilitamist. Foto: Hille Rokk

Rohkem kui kaks aastat pärast politseimaja kõrval seisva vana raudteevalitsuse villa põlemist pole selge, mis majast saab: omanik tahaks võimalikult tulutoovat uusehitust, muinsuskaitse kõige väärtusliku säilitamist.

Kinnisvarabuumi laineharjal ostis Lääne-Virumaa ärimees Verner Aas Pikk 16 korteriomandid kokku ja alustas hoone omavolilist lammutamist. Muinsuskaitseamet peatas tööd.

Paar nädalat hiljem, 2008. aasta 15. mail läks maja põlema. Kuigi tulekahju põhjuste selgitamiseks algatati kriminaalmenetlus, lõpetati see mullu detsembris süüdlast leidmata. Küll tuvastas uurimine, et hoone süüdati ja selleks kasutati bensiinikanistreid.

Politsei ei tahtnud kõrvalmajja kolida

Pärast põlengut tehtud muinsuskaitseameti eksperthinnang näitas, et originaalseid detaile on majas palju, kuid kustutusveest tekkinud niiskuskahjustuste tõttu on raske maja tervikuna taastada. Muinsuskaitseamet pidas vajalikuks hoonekompleksi välisarhitektuurse lahenduse restaureerivat taastamist.

“Seal on originaali rohkem kui Ammende villas. Nendel asjadel on järelturul oma väärtus,” lausus muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent aknadetailide pilte näidates.

Rent pole aru saanud, mida Aas oma varaga teha tahab. “Kord ütleb, et ostis villa endale suvekoduks, siis aga räägivad linnavalitsuse töötajad, et algul tahtis arendaja kaheksat korrust ja krundi 90protsendilist täisehitust,” kõneles ta.

Pärnu Postimehele Aas selle kohta otsest vastust ei andnud. “Pigem äripindu, aga ka vahepealseid võimalusi. Kindlasti mitte kortermaja,” ütles ta. Ärimees jättis mainimata, et võimalikuks rentnikuks planeeritud politsei kavatseb endisesse Tammsaare sõjaväeossa kolida.

Iga hoone tulevik vaieldakse selgeks detailplaneeringuga. Ringi, Pika, Laia, Aia ja Rüütli tänava vahelise ala detailplaneering, mis seda kinnistut puudutab, algatati 2009. aasta 2. märtsil. Pikk 16 on seal üksnes kui muinsuskaitseala kaitsevööndis asuv hoone, mitte muinsuskaitse üksikobjekt.

Aasta hiljem, selle aasta 8. veebruaril keeldus linnavalitsus detailplaneeringu algatamisest, millega sooviti Pikk 16 ärihoonet ehitada. Abilinnapea Romek Kosenkranius ütles ajalehele, et kavandatu maht oli liiga suur ja Pikk 16 tuleks taastada endisel kujul.

Muinsuskaitseamet ei luba lammutada

Muinsuskaitses eristatakse restaureerivat taastamist ja koopiat. Kosenkraniuse sõnul on muinsuskaitseamet viimase kahe aasta vältel olnud seisukohal, et ainuke võimalus on restaureeriv taastamine. Rent laiutas käsi: muinsuskaitseamet soovitas linnale maketina taastamist, kuid see ei tähenda veel kõigi hoonete mahalammutamist ja ükskõik mille asemele ehitamist.

“Maja ei saa lammutada enne, kui on planeeringuga selge, mis edasi saab,” selgitas Rent. “Detailplaneering seab omanikule kohustused. Kui hoone lasta lammutada, millise kokkuleppe alusel see pärast siis taastatakse?”

Tänavu 7. mail sõlmis Pärnu linnavalitsus Aasale kuuluva Onix Kinnisvaraga kokkuleppe, et linnavalitsus kooskõlastab muinsuskaitseametiga lammutamise tingimused ning firma esitab linnavalitsusele lammutus- ja ehitusloa taotluse.

Aasa huviks oli saada Port Arturi pool uusehitusmahtu, linn lootis kesklinnas kõrguvatest varemetest lahti saada.

19. mail arutas Pikk 16 lammutamist linnavalitsuse muinsuskaitsekomisjon, mis leidis, et lammutamine oleks ennatlik ja vale. “Osa hoonest (politseimaja poolses osas) on remonditav. Kui palju ja mis osad täpselt, tuleb välja selgitada ekspertiisiga,” kirjutatakse komisjoni protokollis.

Lammutamisest keeldus ka muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon, mis tegi linnavalitsusele ettepaneku kehtestada kinnistule ajutine ehituskeeld.

Omanik ei soovi restaureerida

Aas on asjade sellisest käigust pettunud. “Luba varemeid lammutada pole. Linnavalitsus on meie soovi jahutanud. Nagunii veeti mind Šveitsist siia kokkulepet sõlmima. Linnavalitsus pole usaldusväärne partner, igasugune koostöö praegu puudub,” rääkis ta.

Küsimusele, kas ta hakkab Pikk 16 renoveerima, vastas Aas, et tema lollustega tegelema ei hakka ja oskab raha lugeda. Esialgne investeering koos maa-aluse parklaga oleks tema ütlust mööda olnud 70-80 miljonit krooni.

Põlenud maja omanikuna pole Aasal kuhugi kiiret. Teda varemed ei häiri ja maja muinsuskaitseline väärtus kahaneb iga aastaga. Mis sunnib eraomanikku raha kulutama?

Kosenkraniuse arvates peitub Pikk 16 lahenduse võti koostöös. Koostööd ei teki, kui ei olda valmis kompromissideks.

Kinnistuomanik peab Kosenkraniuse ütlust mööda mõistma, et linn soovib hilises juugendstiilis villat koos abihoonetega näha samas kohas endisel kujul. Kompromissina on linn planeeringu kaudu valmis andma kinnistu läänepoolsele küljele uushoonestuse rajamise võimaluse.

Muinsuskaitseamet peaks Kosenkraniuse jutu järgi kaaluma, kas ta nõuab jätkuvalt tunduvalt kallimat ja aeganõudvamat restaureerivat taastamist või nõustub siiski lammutamise ja koopia ehitamisega. Restaureerivat taastamist nõudes jäävad varemed Pika tänava äärde aastateks ootama aega, mil kinnistuomanik murdub või mõni kultuurihuviline ärimees kinnistu ära ostab.

Üks võimalusi oleks kinnistu sundvõõrandamine, ent see on Pärnu rahakotti vaadates ebareaalne. Kosenkraniuse hinnangul maksaks sundvõõrandamine ja hoonete muinsuskaitse nõuete järgi taastamine vähemalt 20-25 miljonit krooni, seda raha on aga hädasti vaja näiteks tänavate või koolide kordategemiseks.

Aeg teeb ametnikud järeleandlikumaks

Kosenkranius ütles, Pikk 16 omanik on hoonele juurdepääsud sulgenud ja seetõttu ei saa teda lohakuse pärast vastutusele võtta. Omavalitsus saaks küll nõuda hoone väljanägemise korrastamist, kuid trahvi on selle eest teha raske, sest omanik on esitanud plaani varemete lammutamiseks ja uue hoone püstitamiseks.

“See, et muinsuskaitse ei anna sellisele plaanile nõusolekut, ei tee kinnistu omanikust õiguskorra rikkujat,” teatas Kosenkranius ja lisas, et niitmata muru pärast norimine tapaks viimasegi koostöösoovi.

Rent rääkis, et Haapsalu piiskopilossi kõrval on eraomanik katnud varemed PVC-kattega ja seda võiks ka Aas teha, kui ta Pärnu väljanägemisest hoolib. Tema arvamuse kohaselt üritab Aas muinsuskaitseametit enne planeeringu vastuvõtmist survestada.

“Mida täpselt taastada, on ehitusprojekti küsimus. Kõigepealt peaks linn planeeringuga andma mahud, alles siis saab projektist rääkida,” selgitas ta.

Kosenkraniuse sõnul on linnavalitsus oma raha eest tellinud ekspertiisi, mis selgitaks, kui palju Pikk 16 hoonest on taastatav. Sellele toetudes kavatsetakse muinsuskaitseametiga uuesti läbi rääkida.

Pikk 16 pole ainus koht, kus omanik oma tahtmist ei saa ja varemetel linna kaunistada laseb. Sama taktika on valinud Põhja 1 asuvasse endisesse soolaaita hotelli ehitada sooviv Raivo Tõnismaa, kes laseb keskaegsetel müüridel Pärnu südalinnas laguneda. Linnapilti risustavad varemed muudavad elanikud pahaseks ja ametnikud järeleandlikumaks.