Lasteaiaukse taha jääb enim sõimeealisi põngerjaid

Poolteiseaastane Kaisu hakkab sügisest käima Pärnus Titutriinu lastehoius, samal ajal kui tema õde, kuuene Deivi, jätkab Paikuse lasteaias, kuhu pisemale kohta ei leitud. Foto: Urmas Luik

Pärnus jääb tänavu sügisel lasteaiakohata sadakond sõimeealist last ehk niisama palju kui mullu. Kui osa maakonna omavalitsusi maksab munitsipaallasteaia koha puudumisel kinni eralastehoiu, siis Pärnu linn eralastehoide ei toeta.

Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialisti Marga Napa andmeil läheb tänavu esimest aastat lasteaeda ligi 500 last ja järjekorda jääb sadakond valdavalt sõimeealist mudilast.

Siiski ei saa neid numbreid võtta lõplikena, sest lasteaedade komplekteerimine on pidev protsess ja eri asjaoludel vabaneb kohti aasta jooksul. Näiteks juhul, kui laps ei kohane ja vanem otsustab ta veel aastaks-paariks koju jätta või leiab muu hoidmisviisi.

Võimalused vajadusi ei rahulda

Napi kinnitusel leidub tänavu märkimisväärselt palju lapsevanemaid, kes loobuvad lasteaiakohta taotlemast, eilse seisuga oli seda tehtud 126 korral. Loobumise põhjus on elukohamuutus või koha kasutamise edasilükkumine, kuid sinna nimekirja satuvad needki, kellega lasteaial ei õnnestu ühendust saada.

“Kui laps on pandud 2008. aastal järjekorda ja hiljem uuesti ühendust ei võeta, vahepeal on muutunud vanema kontaktandmedki ning me ei tea, mis lapsest on saanud, läheb vanem kirja loobujana,” tõi Napp näite.

Pärnu linna 14 munitsipaallasteaias on kohti pakkuda kolme-, nelja- ja viieaastastele, kuid rohkem tuntakse puudust poolteise- kuni kaheaastaste laste kohtadest.

“Praegused võimalused vajadusi ega nõudlust ei rahulda,” tunnistas Napp. Linnavalitsus küll otsib väljavaateid luua lisakohti ja Nappki näeks meeleldi sõimeealisi esimestel aastatel väikeses, vaid mõne kasvandikuga lastehoiurühmas, kuid see on tulevikuvisioon, mille teostamiseks linnal raha pole.

Linnalasteaiast väljajäävate laste vanemad peavad leidma kas hoidja, tasuma tuhandeid kroone eralastehoiuteenuse eest või jääma veel vähemalt aastaks koju, et oma järeltulija eest ise hoolitseda.

“Pärnu linn eralastehoide ega FIEsid ei rahasta ja meile pole teada lapsehoiuteenust osutavaid FIEsid,” rääkis Napp.

Linn saaks toetada eralasteaeda, kuid haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba omavat eralasteaeda Pärnus pole. Küll tegutsevad siin kaks eralastehoidu – Titutriinu ja Pessa, kuid need kvalifitseeruvad sotsiaalasutuseks, kellelt seadusest tulenevalt koolitusluba ei nõuta.

Erahoid täidab riiklikku õppekava

Titutriinu lastehoiu juhataja Merike Angerjärve selgitusel esitasid nad koolitusloa taotluse mullu detsembris, kuid selle saamine takerdus eralastehoiu ruumidele esitatavate nõuete taha. Nende täitmine eeldab Titutriinus juurdeehituse tegemist.

“Me täidame juba praegu riiklikku õppekava ja sisuline töö on sama mis munitsipaallasteaias, kuid ruumid on takistuseks. Näiteks kasutame avatud kööki, mis ei sobi,” rääkis Angerjärv.

See tähendab juhataja sõnutsi, et esmalt tuleks lapsevanemate arvelt koguda ümberehituste tarbeks raha, taotleda luba uuesti ja kui see saadakse, veel aasta end tõestada, enne kui linn Titutriinut eralasteaiana rahastama hakkaks.

“Sõnades linn tunnustab meid, aga see piirdub moraalse toetusega,” ütles Angerjärv. Tema jutu järgi valib suurem osa vanematest eralapsehoiu põhjusel, et munitsipaallasteaias ei leidu kohta, mitte teadlikult lapsele väiksemat rühma ja tänu sellele suuremat juhendaja tähelepanu soovides. Seetõttu vaheldub Titutriinu klientuur igal aastal, sest kui laps pääseb omavalitsuse rahastatavasse lasteaeda, valivad ema-isa selle kui rahakotisõbralikuma variandi.

“Teeme munitsipaallasteaiale eeltöö ära. Sinna minnes laps ei nuta enam, oskab maalida, voolida ja riidesse panna,” tõdes Angerjärv. “Meil on õppekava kuni kooliminemiseni, aga see ootab riiulis oma järge, sest enamik lapsi lahkub pärast aastat või paari.”

Osa omavalitsusi toetab

Ehkki maakonna suurim omavalitsus Pärnu linn toob toetuseta jätmise põhjuseks puuduva koolitusloa, on Angerjärve kinnitusel Pärnumaal positiivseid näiteid omavalitsuste kohta, mis lapsehoidu rahastavad.

Näiteks Paikuse vald, mille makstavast toetusest jätkub eralastehoiu üle 3000kroonise kohamaksu tasumiseks, lapsevanema kanda jääb vaid toiduraha. Piret Rannastu Pessa lastehoiust tõi hea näitena esile Tahkuranna vallagi.

Paikuse abivallavanema Helve Reisenbuki sõnutsi toetab vald eralastehoidu munitsipaallasteaiaga samas määras ja seni, kuni vabaneb koht omavalitsuse lasteaias.

“Seljametsas saime kõik tahtjad ära paigutada, Paikuse lasteaed on ehitatud 212 lapsele, kuid sinna suudame praegu panna 226,” kommenteeris abivallavanem. Ukse taha jäi 15 sõimeealist põngerjat, mõni koht on pakkuda kolme-nelja-aastastele lastele.

Reisenbuki kinnitusel on paar viimast aastat olnud nõudlus sõimekohtade järele väga suur, mis tuleneb valda rajatud uutest elurajoonidest ja rahvastiku suurenemisest. Samal ajal on Paikuse lasteaias kümme rühma, mis on maksimum lasteaia kohta.

Audru valla haridusnõunik Peep Tarre ütles, et valla neljast lasteaiast on järjekord vaid Audrus, kus joone alla jäi oma järge ootama 44 last.

“Poliitiline tahe eralastehoiu toetamiseks on meil olemas, kuid selleks napib raha,” nentis Tarre. Tema kinnitusel vaadatakse täna üle esimese kaheksa kuu maksulaekumine ja uuritakse, kust leida raha lastehoiu toetamiseks, et võimalusel seda teha. Samuti arutatakse teemat uue aasta eelarve planeerimisel.