Lähivallad ei usu Suur-Pärnusse

Foto: PP

Pärnu oma lähivaldadega on algatanud teemaplaneeringu, mis peaks selgitama linna ja selle ümbruse valdade halduslikud ühismured, kuid vallajuhtide seas tehtud küsitlus räägib umbusust rõngasvalla sünni, veel enam aga Pärnuga ühinemise suhtes.

Suur-Pärnu ehk linnaga üheks omavalitsuseks liitunud lähivaldade ideest kõneles muu hulgas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Pärnu Postimehele antud intervjuus (24.08).

“Maavanemana tundus mulle, et Suur-Pärnu loomine pole kuigi hea,” ütles Kivimägi. “Linnapeana olen ma aga Suur-Pärnule avatud.”

Kivimägi ei pea Suur-Pärnu mõtte teostumist kuigi realistlikuks. “Ma ei näe põhjust, miks Paikuse vallavolikogu peaks hääletama Suur-Pärnuga ühinemise poolt,” arutles ta. “Eriti arvestades võlakoormust, mis meie linnal praegu on kanda. Sama kehtib Audru valla suhtes.”

Samas intervjuus tunnistas Kivimägi, et üks valdu, millele ühinemisettepanek lähiajal tehakse, on Sauga, sest kõige suuremad neelud käivad Pärnul Jänesselja ehk Sauga valla keskuse järele, mis väga tihedasti on linnaga kokku kasvanud.

Sauga vallavanem Vello Tiidermann tõdes suvisel ühise teemaplaneeringu arutelul, et väga suur osa valla lastest õpib Pärnu linna koolides ja see eeldab täpse ühistranspordi korraldamist kahe omavalitsuse vahel.

Samal ajal jätsid just Tiidermann ja Sauga vallavolikogu esimees Priit Ruut ajalehe liitumismeelsuse uuringule vastamata. See võib tähendada, et teema pole päevakorral või et ilma vallaelanike volituseta Sauga valla juhid sedalaadi tõsistele küsimustele ei vasta.

Küsitlusele vastasid aga Paikuse, Audru ja Tahkuranna valla juhid ning Lavassaare vallavolikogu esimees Ülle Varik.

Riik juhib, kohapeal mõeldakse

Suur-Pärnu idee hõlmab Sauga valla kõrval just Paikuse, Audru ja Tahkuranna osalist või tervikuna allaneelamist. Lavassaare valla poole on kutsuvalt viibanud Audru vald ja nende kahe liitumisel toodaks Suur-Pärnu mängulauale seegi väike turbaväljade vahel sündinud vald.

Kõik Pärnu Postimehele vastanud vallajuhid rõhutasid ükskõik mis pidi omavalitsuste liitumisel riigi rolli tähtsust.

“Liitumiseks peab olema kindlasti riigi teadlik suundumus halduskorralduse arengus,” toonitas Paikuse vallavanem Kuno Erkmann.

Samal ajal oli enamik vastanuist liitumise suhtes skeptiline, kõige sapisem neist Tahkuranna vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru.

“Milleks see kõik?” küsis Metsaoru. “Inimesi hoiame kokku, kokkuhoitud rahaga ostame arvutid, ehitame teed, rahvamajad. Vabanenud inimesed lähevad prügimäe servale ja surevad ära? Ei, nad lähevad maailma, seal elavad edasi. Siiajäänutel on ilusad teed ja rahvamajad, mida juhib suur kompuuter suurest Eesti omavalitsusest.”

Ometi näevad linnalähedaste valdade juhid mitut moodust, kuidas vähendada omavalitsuste arvu Pärnu maakonnas, kuigi välistavad neist mõne.

Liitumine Pärnuga

Lavassaare vallavolikogu esimees Varik tuletas meelde, et Suur-Pärnust on pajatatud vähemalt kümmekond aastat, “kuid kahjuks või õnneks pole selles olnud midagi asjalikku”. Samal ajal ei pea Varik päris tarbetuks ühtse, linna ümbritseva rõngasvalla üle arutlemist.

“Mis tahes omavalitsuste liitumine ei peaks olema pealesunnitud, vaid kaalutletud otsus,” sõnas Varik. “Maailmas on küllaga näiteid, kus 20–25 kilomeetri raadiuses on moodustatud linnu ümbritsevad rõngasvallad.”

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp avaldas arvamust, et Pärnuga liitumine ei anna midagi. “Kaotame maapiirkondades veel mitu ametikohta, ametnike arv aga ei vähene, sest töö tuleb ikkagi ära teha. Ja siis palgatakse linnas asuvasse suurde asutusse inimesi juurde,” kirjutas Tölp. “Regionaalpoliitiliselt valemat sammu ei saagi olla.”

Audru vallavanem Margus Joonas nägi ainsa võimalusena ainult Vana-Pärnuga piirnevate tänavate liitmist Pärnuga ja sedagi “teoreetiliselt”.

Siiski ei pea Joonas tulevikus võimatuks, et Pärnumaal on vaid viis-kuus maaomavalitsust, kuid Pärnu jääks omaette.

Audru vallavolikogu esimehe Siim Suursillagi arvates ei ole Pärnuga liitumine mõeldav. “Selline variant võiks kõne alla tulla ainult juhul, kui riigikorralduslikult moodustatakse Pärnumaal üks omavalitsus,” märkis Suursild. “Valla tükeldamist ega osaliselt linnale loovutamist ei pea ma samuti võimalikuks.”

Lähivallad ühinevad

“Sellel plaanil näen jumet,” arvas Suursild. “Probleem on, et rõngasvallas elaks 15 000 inimest, Pärnus 43 000 ja ülejäänud Pärnumaal 38 000 inimest. Mis tähendab, et kui ka ülejäänud vallad üksteisega liituvad, tekib kaks kolmandast rahvaarvult oluliselt suuremat omavalitsust. Pealegi tuleks tulevase rõngasvalla keskus kavandada Pärnusse, kuna ühinevatel linnalähedastel valdadel puudub neid siduv ühistransport.”

Samale probleemile viitas Erkmann, öeldes, et seegi vähene ressurss, mille riik praegu liitumisteks eraldab, kuluks tervenisti ümberkorraldusteks.

Tölp arvas, et küllap Pärnumaal on valdasid, mis oleks mõistlik liita, kuid selle ajend peaks olema inimressurss, mitte raha.

“Liitumise põhjuseks võib saada, et piirkonnas ei piisa kompetentseid inimesi ega lõppeks neid, keda juhtida,” tähendas Tölp. Ta lisas, et valdade rahapuuduse põhjus on riigipoolses rahastamises ja see on valitsusel teadlikult tekitatud. “Selles olukorras on liitmisest raske kõnelda, kuna kahe vaese liitmisel rikast ikka ei teki,” märkis Tölp.

Suursilla arvates võiks Suur-Pärnu või rõngasvaldade loomise asemele arutleda teistviisi. “Ma ei välista ühe suure maavalla tekkimist, kui ühinevad kõik maakonna vallad. Ometigi arvan, et Pärnumaal võiks tulevikus olla kuus omavalitsust,” sõnas Suursild. “Need oleksid Pärnu, Kihnu ning lääne-, ida-, põhja- ja kagusuunaline vald.”

“Otsuse ühinemise või mitteühinemise kohta teevad ikkagi liituvate omavalitsuste inimesed,” avaldas Erkmann lootust.