Eesti looduskaitse seltsi (ELS) Pärnu osakond on esitanud keskkonnaministrile ettepaneku võtta looduskaitse alla Sauga valda jääv Rääma rabamaastik.
Looduskaitsjad tahavad Rääma raba kaitse alla võtta
Samal ajal on Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna kinnitust mööda õhus Rääma raba puudutav konflikt Pärnu maavalitsuses 2003. aastal kehtestatud maakondliku planeeringu ja Sauga valla uue, kuid maavanema heaks kiitmata üldplaneeringu vahel.
“Maavalitsuse planeeringus nähakse Rääma raba linnalähedase rohealana, kus aktiivset inimtegevust ei laiendata, samal ajal kui Sauga valla uus üldplaneering näeb seal ette võimaluse laiendada turbatootmist,” selgitas Pärn. “Seepärast ei ole maavanem Sauga üldplaneeringut tervenisti heaks kiitnud.”
Sauga valla vanas, 1997. aastal kehtestatud üldplaneeringus on Rääma rabamaastikku samuti käsitletud linnalähedase rohelise vööndi osa, mitte tootmismaana.
ELSi Pärnu osakonnast keskkonnaministrile esitatud taotluseski rõhutatakse maakondlikku teemaplaneeringut.
“Maakonna tasemel on tehtud ettepanek määrata raba linna lähiümbruse kaitsemetsaks eesmärgiga tagada linlastele lähipiirkonnas puhke- ja tervistav keskkond ning avalikult kasutatav loodusala,” seisab ELSi Pärnu osakonna pöördumises keskkonnaministrile. Samas loetletakse kaitsealuseid linnuliike, kelle pesitsusala Rääma raba on. Teiste hulgas on nimetatud I kategooria kaitsealused liigid kassikakk ja väikepistrik.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu teatas, et ministeerium palus ELSile saadetud kirjas täpsustada tulevase kaitseala piire, misjärel saaks tellida ekspertiisi raba kaitse alla võtmise otstarbekuse suhtes.
Samuti teatas ministeerium, et looduskaitsealadest väljapoole jäävate kassikaku elupaikade kaitseks on moodustamisel kaitstavad püsielupaigad, mille seas on ka pesitsuskoht, mis asub Rääma rabas.
Sauga vallavolikogu esimees Priit Ruut ütles otsesõnu, et vallas ollakse huvitatud ligikaudu 15 töökohast, mida turbatootmise laiendamine kaasa toob.
“Meie uues üldplaneeringus on tõesti tehtud võimalikuks turbatootmise laiendamine Rääma rabas,” rääkis Ruut. “Kuid see ei laiene tervele rabaalale, vaid raba Sauga-poolsesse serva, kus niikuinii juba vähemal määral turvast toodetakse.”
Ruut lisas, et hoopis vähem on vald huvitatud ressursimaksu sellest osast, mis turbatootjal tuleb riigile maksta ja millest kohalik omavalitsuski osa saab. “Ma pole seda summat, mis turbatootmise laiendamisest võiks meile laekuda, täpsustanud ega tea, kui suureks see võib osutuda,” tunnistas vallavolikogu esimees. “Aga iga euro on vallale arengu seisukohast tähtis.”