Egiptuse pealinnas Kairos ja suuruselt teises linnas Aleksandrias valmistuti eile massimeeleavaldusteks.
Egiptuses laiutab bardak, toolil kõigub Mubarak
2. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA ja Euroopa Liit on distantseerunud Egiptuse presidendist Hosni Mubarakist ning soovitanud Egiptusele üleminekut demokraatlikule riigikorraldusele.
Lääne toetus senisest suuremale demokraatiale Egiptuses tuleb küll hilja, kuid on sellegipoolest vajalik, et vältida riigi islamistumist, kirjutas Euroopa meedia.
Vasakliberaalne Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung tõdes, et lääs on taotlenud stabiilsust Araabia maailmas inimõiguste arvelt liialt kaua. Samuti ei ole suudetud oma Aafrika liitlastele selgitada, kust läheb piir, mida ei tohi ületada.
Sellegipoolest pole läänel just palju vahendeid, kuidas olukorda mõjutada. Egiptuse pahameelepurske järelkaja kostab Tangierist Teheranini, Rabatis ja Riadis. Võnkeid on tunda kõikjal, kus toimis Egiptuse laadis türannia, mida toetasid lääneriigid.
Belgia De Standaard märkis, et tänu Mubaraki repressiivpoliitikale puudub Egiptuses organiseeritud ilmalik opositsioon. See selgitab, miks USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik on võtnud Mubarakist rääkides mõõduka tooni. Nende arvates on võimalus, et tühiku täidab Moslemi Vennaskond, liiga suur.
Austria Salzburger Nachrichten kirjutas, et geopoliitilisest vaatevinklist pole Washingtonil mingit huvi näha suurimat Araabia riiki ebastabiilsena. Kui USA jätkab kõrvaltvaatajana, riskib ta äärmuslike jõudude lubamisega revolutsiooni etteotsa. Siis oleks suur jama käes. Islamiste ei huvita demokraatia, inim- ega kodanikuõigused. Nad ähvardaksid tühistada rahuleppe Iisraeliga ja looksid liidu teokraatliku Iraaniga.
”Miljonimarss”
Nende ridade kirjutamise aegu ei olnud veel teada, kuidas on edenenud ”miljonimarsi” korraldamine. Esmalt pidi see algama Kairost Tahriri (Vabastamise) väljakult, kuid kuna esmaspäeval peatasid võimud rongiliikluse, otsustati protestiaktsioon üle viia Aleksandriasse.
Egiptuse suuruselt teises linnas ja olulises sadamas Aleksandrias pidid meeleavaldajad kogunema Masri raudteejaama esisele väljakule.
Uudisteagentuuri BNS vahendatud agentuuri AFP uudise kohaselt oli eile varahommikul kogunenud Kairo kesklinna üle 5000 inimese. Paljud protestijad ööbisid Tahriri väljakul, mis on kujunenud vähemalt 138 inimelu nõudnud protestide keskmeks. Protestimarsid jätkuvad teisteski Egiptuse linnades.
Armee on kinnitanud, et ei kavatse meeleavaldajate vastu jõudu kasutada ja peab nende nõudmisi asjakohaseks, kuid ei salli mingit seadusetust.
Egiptus ”mustas augus”
BNSi teatel jäi Egiptus üleeile täiesti internetiühenduseta. Viimasena riigis teenust pakkunud firma Noor Group peatas oma tegevuse, kuid paljude ettevõtete internetiühendus katkes juba eelmisel nädalal. Samuti on esinenud ulatuslikke häireid mobiilsides.
Võrguhiid Google on teatanud, et alustas spetsiaalselt egiptlastele mõeldud uue teenusega, mis võimaldab saata Twitteri sõnumeid ilma internetiühenduseta. Suhtlusvõrgustikus Twitter annab edastada kuni 140 tähemärgiga sõnumeid.
Pühapäeval sai telekanal Al-Jazeera korralduse lõpetada tegevus Egiptuses, telekanalil on eetrikatkestus veel mitmes Lähis-Ida piirkonnas.
Tulevik on tume
Maailma suurim eraluureagentuur Stratfor tunnistab, et Egiptuse revolutsiooni tuleviku suhtes pole selgust. Kindel on vaid see, et kui Hosni Mubarak peaks surema, järgneb riigis ebastabiilsuse periood, kuna president pole suutnud tagada usaldusväärset võimu üleminekut.
1952. aastal korraldas kolonel Gamal Abdel Nasser sõjalise riigipöörde, millega kukutati monarhia. Nasseri loodud valitsus toetus sõjalisele jõule kui peamisele stabiliseerivale ja edumeelsele tegurile Egiptuses. Nasseri revolutsioon oli ilmalik ja sotsialistlik.
Nasserilt päris võimu Anwar Sadat, tolle mõrvamise järel Hosni Mubarak. Mõlemad pärinesid ohvitseride seast ja kuigi nende välispoliitika erines Nasseri omast, jäi reþiim samaks.
Mubaraki tagasiastumist nõutakse ka sõjaväeringkondadest, mis pole rahul Mubaraki soovimatusega lasta neil korraldada võimupärimist. Sõjaväelaste arvates võivad meeleavaldused reþiimi hävitada, kuid sundida Mubaraki ehk errugi minema. Sel juhul võiks tema kohale asuda kunagine luurejuht Omar Suleiman, kelle Mubarak nimetas äsja asepresidendiks.
Stratfori arvates on võimalikud neli arengusuunda.
Esiteks, reþiim jääb püsima, Mubarak suudab olukorraga toime tulla, kuid ka keegi muu võib tema asemele asuda. Reþiimi päästmiseks toimub kolonelide riigipööre.
Teiseks, meeleavaldajad suudavad sundida võime korraldama valimisi, mille tulemusel võidab endine aatomienergia agentuuri juht Mohamed ElBaradei või keegi temasugune ja riik suunatakse demokraatlikule arenguteele.
Kolmandaks, valimised võidab Moslemi Vennaskond ja riik liigub edasi islami suunal.
Neljandaks, Egiptus upub poliitilisse kaosesse, mille toob kaasa patiseis valimistel, kus kedagi ei suudeta valida.
Muhammad Hosni Sayyid Mubarak
Egiptuse Araabia Vabariigi president, sündinud 4. mail 1928.
Egiptuse õhujõudude ohvitser, 1959-1961 õppis NSV Liidus.
1972 määrati Egiptuse õhujõudude juhatajaks ja kaitseministri esimeseks asetäitjaks. 1973 ülendati sama aasta Oktoobrisõja järel õhuväe peamarssaliks.
Aprillis 1975 nimetati Egiptuse asepresidendiks ja sai pärast Anwar Sadati mõrvamist ohvitseride vandenõus 1981 Egiptuse presidendiks.
Kõige pikaajalisem Egiptuse president: käsil on 29. aasta.
BBC andmetel üle elanud kuus mõrvakatset. Oli 2003 Iraagi sõja vastu. Toetanud Araabia Liiga ponnistusi saavutada regioonis kestev rahu.
2007 püstitati Mubarakile monument Xirdalanis (Aserbaidžaan).
Parade Magazine’i 2009. aasta maailma halvimate diktaatorite nimekirjas 20. kohal.
Allikas: Vikipeedia