Pärnu linn riskis õpilaste tervisega

Linnavalitsus kavatseb Koidula gümnaasiumi ujula koormust vähendada. Foto: Ants Liigus

Pärnu Koidula gümnaasiumi basseini vesi võis õpilastel tekitada nahalöövet, kõrva- ja silmapõletikke, sooltenakkusi ja kõhulahtisust, terviseamet soovitab ujula koormust vähendada.

Pärnu Koidula gümnaasiumi basseini vesi võis õpilastel tekitada nahalöövet, kõrva- ja silmapõletikke, sooltenakkusi ja kõhulahtisust, terviseamet soovitab ujula koormust vähendada.

Eelmise nädala alguses võetud Koidula gümnaasiumi ujula igakuistes veeproovides ületas kolm mikrobioloogilist näitajat tunduvalt lubatud normi ja terviseamet käskis ujula sulgeda.

Basseinivesi puhastati ja eile viidi laborisse uued proovid, mille tulemused selguvad hiljemalt reedeks. Nende põhjal otsustatakse, kas ja millal ujula uuesti avatakse.

Vesi oli liiga must

Valitsus on basseiniveele kehtestanud kindlad nõuded, mille alusel kool basseiniveest proove võttis. Pärnu Vee laboris tehtud analüüsid näitasid, et pseudomonas aeruginosa nimelist bakterit oli Pärnu laste ujumisvees suures basseinis 360 ja väikeses basseinis 184 pesaühikut 100 milliliitri vee kohta, lubatud ei ole aga ühtegi.

“360 on ikka väga palju,” ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Tema sõnutsi võib vees hästi paljunev bakter põhjustada nahalöövet ning kõrva- ja silmapõletikke. Seda eelkõige neil, kelle immuunsüsteem on nõrk.

Teine normi ületanud mikrobioloogiline näitaja oli stafülokokkide arv 100 milliliitris vees. Lubatud on kuni kümme pesaühikut, Koidula gümnaasiumi suures basseinis oli neid aga 62. Saluri andmetel võib stafülokokk põhjustada sooltenakkusi, kõhulahtisust ja nahalöövet.

Kolmandana ületas norme kolooniate arv 37kraadise vee puhul, neid oli rohkem kui lubatud kuni 100 pesaühikut.

“Kõik kolm on vee reostuse näitajad,” rääkis Saluri. “Basseinis tuleb vett vahetada, võtta ette filtrite pesu, vaadata klooritaset ja võtta seejärel täiendavad proovid.”

Kokkuhoiupoliitika tulemus

Saluri jutu järgi on eeltoodud kolme näitaja ületamine enamasti seotud ujula liiga suure koormusega. “Kui hommikul kaheksast õhtul kella kaheksani järjest grupid käivad, siis võib-olla peaks filtersüsteemidel laskma vahepeal töötada,” lausus ta. Peale selle võiksid õpetajad Saluri sõnutsi kontrollida, kas enne basseini minekut ikka pestakse, ja rääkida, kus sobib ja kus ei sobi urineerida.

Koidula gümnaasiumi ujulat kasutavad 4. klasside ujumisõpetuseks kõik Pärnu linna koolid, ühtlasi toimuvad seal spordikooli ujumistreeningud.

Kui varem jagunes koormus Raba ja Koidula ujula vahel ühtlasemalt, siis mullu otsustas linnavalitsus laste ujumistunnid Raba ujulast ära tuua ja kõik lapsed Koidula ujulasse pressida.

Eile arutasid haridusosakonna, spordikooli ja Koidula gümnaasiumi esindajad abilinnapea Jane Metsa juures, kuidas Koidula ujula koormust hajutada ja vee puhtust säilitada.

Ujula koormus väheneb

“Koormus ujulas väheneb juba järgmisest nädalast, kui ujumise algõpetuse on läbinud enamik 4. klasside õpilastest. Olulisel määral pärast märtsikuist vaheaega, kui suur osa kehalise kasvatuse tundidest toimub õues,” vahendas linnavalitsuse avalike suhete teenistus abilinnapea sõnu.

Septembrist alustavad Ülejõe gümnaasiumi ja vabakooli õpilased ujumistunde Raba ujulas. Iga päev hoitakse Koidula kooli ujula tund aega kasutajatest tühjana, et vesi saaks puhastuda ja koristajad duširuume koristada.

Mets palus lastevanematel lastele selgitada, kui oluline on ujumisele eelnev pesemine.

“Järjest enam aga on ujumas lapsi, kes enne basseini minekut ei tee läbi olulisimat protseduuri – enda pesemist. Panen emadele ja isadele südamele, et see on oluline ja ujulas hädavajalik,” teatas Mets.