Kreeka: võlg on võõra oma

Kreeka parlament peab veelgi rahval püksirihma pingutama, sest Euroopa Keskpank hoiatas, et riigile antav abi ei ole põhjatu. Kreeka võlgu korstnasse kirjutada samuti ei soovita, need tuleb hellenitel ära õiendada. Foto: Reuters

Väljavaade kirjutada osa Kreeka võlgu korstnasse ei vaimusta Euroopa Liidu riike, aga üksi on Kreeka toimetulek aina küsitavam.

Pärast mitme ELi riigi rahandusministrite salajast kohtumist Luxembourgis paistab nii, et Kreeka vajab veel rahaabi. Euroopa ajakirjandus kirjutas, et Kreekal pole enam vahendeid enda päästmiseks rahanduskriisist, aga visata Ateena välja rahaliidust oleks vale samm.

Majanduslik enesetapp

Austria päevaleht Tiroler Tageszeitung kritiseeris rahandusministrite salakohtumist ja ELi segast informatsioonipoliitikat, mille tõttu kuulujutuvabrik töötab täiel võimsusel ja räägitakse isegi Kreeka lahkumisest euroalast.

Vaieldamatu tõsiasi on, et Kreeka polnud kunagi küps rahaliiduks ja pettis seda hullumeelsete rahandustrikkidega. See omakorda näitab, et ELi kontrollisüsteem ja võimekus pettustega võidelda on ebaadekvaatne. Praegu on Kreeka sisuliselt pankrotis ning vaid ELi miljardid hoiavad riiki vee peal.

Vaieldav on, kas õiguslikust küljest on Kreekal üldse võimalik euroalast ära minna. Tegelikkuses oleks see majanduslik enesetapp, sest paiskaks kreeklased kaosesse. Maailma rahandusturgude usaldus Kreeka vastu on niigi nullilähedane.

Belgia ärileht De Tijd kirjutas, et Kreeka ei suuda enam kriisiga üksi võidelda.

On viimane aeg, et Brüssel ja Frankfurt tunnistaksid: nende hädaabiplaan Kreeka ja Iirimaa suhtes ei lahenda probleemi. Iiril ja Kreekal on maksevõimekuse, mitte likviidsusprobleem. Ateena ega Dublin ei suuda kunagi oma riigi maksumaksjatelt nii palju välja pigistada, et maksta ära kõik võlad.

Rikkad maksku vaeste võlad

Vastupidi naljalaulule, kus rikas vahel tegi pankrotti, aga vaene pidi raputama talle kotti, mõeldakse Euroopas tõsimeeli, et rikkad riigid peaksid endast vaesemate pillava eluviisi kinni maksma.

Saksa konservatiivne päevaleht Die Welt kirjutas: ”Kui kreeklased ja portugallased ei suuda oma probleeme ELi abiga lahendada, jääb väga vähe muid võimalusi. Kas eurooplased põhjast rahastavad vaeseid riike lõunas oma maksumaksjate miljarditega kartusest, et nende õitseng võib ohtu sattuda, või liikumised nagu Põlissoomlased viivad ELi sinnamaale, et rahakraanid keeratakse kinni ja need riigid peavad EList lahkuma. Mõlemad alternatiivid lähevad Euroopa maksumaksjatele maksma miljardeid. Euroopa poliitika kujundajad vajavad kannatlikkust ja elutarkust, et sellest kriisist läbi tulla.”

Kreeka lahkumisest ei räägitud

ELi ametiisikud lükkasid tagasi Saksa Spiegeli on-line-uudise, nagu oleks Kreeka esindaja rääkinud Luxembourgis oma riigi väljavaatest lahkuda euroalast. Kreeka peaminister George Papandreou kutsus pressikonverentsil kõiki Kreekas ja välismaal, eriti ELis, jätma Kreekat rahule ning laskma tal rahus oma tööd teha.

Kreeka rahandusminister George Papaconstantinou ütles, et Kreeka soovib oma rahandusolukorda parandada ja taastada majanduskasvu.

Rahaturgude kahtluste taustal olevat Kreeka kavandanud järgmised sammud 2012. aastaks.

Salakohtumise kokku kutsunud Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker nimetas euroalast väljumise mõtet lolliks. Ta kinnitas ajakirjanikele, et sellisele teele EL ei lähe.

Plussid ja miinused

Asjatundjate hinnangul on euroalast minek nii kulukas, et EL teeb selle vältimiseks ilmselt kõik, isegi kui rikkad liikmesriigid peaksid vaesemad võlgadest vabaks ostma.

Saksa Panga vanemökonomisti Gilles Moeci arvates on euroala ühesuunalise liiklusega tänav. Lahkumine tähendaks katastroofi konkreetsele riigile, kuna inimesed tormaksid pankadesse oma raha päästma.

Osa eksperte aga leiab, et drahmi tagasitoomine võimaldaks Kreekal rahvusvaluutat järsult devalveerida euro suhtes, taastada konkurentsivõime ja tegelda võlaprobleemiga poliitiliste ja sotsiaalsete pingeteta, mis kaasnesid kärpeaastate majanduslangusega.

Capital Economicsi Euroopa peaökonomisti Jonathan Loynesi sõnutsi olevat teatud muutused euroala liikmete seas järgmisel nelja–viie aasta jooksul tõenäolised, üks võimalusi on sellise väikese majanduse nagu Kreeka lahkumine.

USA majandusteadlane ja California ülikooli professor Barry Eichengreen on euroalast lahkumise suhtes skeptiline: väljaastumine nõuaks pikki ettevalmistusi, mis päästavad valla kriiside kriisi, samuti pole olemas õiguslikku protseduuri, kuidas euroalast lahkuda.

Euroalast väljumine tähendaks tohutut tagasilööki kaubanduses, majanduskulud muutuksid ennustamatuks, investeeringud kaoksid. Inimesed seisaksid silmitsi massilise tööpuuduse, inflatsiooni ja avalike kulutuste jõhkra kärpimisega.

Kõik see kaaluks kõvasti üles igasuguse ekspordi- ja turismitulude suurenemise tänu devalveerimisele.