/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2017/12/28/7442431t1h2640.jpg)
Kuigi Võigaste külla Lääneranna vallas viib juba üks eratee, peavad sealsed elanikud endale uue muretsema, sest kohalikud ei pruugi teeomanikuga kraaklemata koju pääseda. Samuti on senine pääs valdajate hooldamata ja nõnda kitsas, et lumesahk või põllutöömasinad ei mahu sellele ära.
Võigaste tee kulgeb läbi viie kinnistu. Sõna otseses mõttes tuleb kohalikel koju jõudmiseks sõita läbi kahe hoovi. See asjaolu ei meeldi teeomanikele sugugi.
“Üks teevaldaja on ikka sõnad peale lugenud, kui on kedagi siin sõitmas näinud. Kord lubas suured kivid meile ette tassida,” tõdes Võigastes põllumaid omav Hellat Rumvolt.
Kui elanikud palusid vallast nimetatud teele avalikku kasutust, siis maaomanikelt selleks luba ei saadud. Kuigi asjaõigusseaduse järgi peab olema avalik ligipääs kodule tagatud, tuleks siinkohal vaidlus lahendada kohtus. Seda ei soovi elanikud ega omavalitsus.
Asjad on hakanud liikuma, selles mõttes on see sedalaadi juhtumitega võrreldes igati positiivne näide. Hellat Rumvolt
Teema on kohalikust (nii Lihula kui nüüdse Lääneranna) volikogust korduvalt läbi käinud. Näiteks on ühes eelnõudest kirjas, et külas on tekkinud tee kasutamise tõttu isikute vaheline vaen, mis ei leebu enne pooli rahuldava lahendi leidmist.
Peale selle, et omanikule on avalik teekasutamine vastukarva, on tee kitsas ja hooldamata. Ainus, mida omavalitsus tingimuste parandamiseks erateel teha saab, on talihoole.
Kuid kui seda isegi üritati, sõitis lumesahk kiviga ääristatud külateel peegli maha, samuti purunes töö käigus sahatera. Kahjustada sai teekate ja selle ääres olnud peenargi. Seetõttu enam hooldaja külla sõita ei julge.
Kui kohalikele tee avalikku kasutust ei võimaldatud, pöördusid inimesed valla poole uue ideega. Nimelt asub teest mõnisada meetrit eemal poolik rada, mille kaudu saaks luua külla alternatiivse pääsu. Praegu on tegemist pigem metsarajaga, mida kohalikud kasutavad juba praegu, pääsemaks külla suuremate põllumasinatega.
Rumvoldi sõnutsi on küla ajalookaardiltki näha, et mingisugune tee on selle koha peal kunagi asunud. Uus teekoridor kulgeks samuti läbi eraomanike maa, aga valdajad oleksid nõus seda taluma ja on juba andnud vallale loa avaliku kasutuse tagamiseks.
Rumvolt märkis, et isegi kui õnnestuks konfliktid senise pääsu puhul ära hoida, on mõistlik uus avalikult kasutatav tee rajada kas või seetõttu, et vältida vaidlusi järgmiste maaomanikega.
Lihula valla majandusjuht Rein Kruusmaa tõdes samuti, et uus tee näib kahest variandist mõistlikum ja nõuab vähem menetlusvaeva. Samuti aitaks tee tagada vajaliku pääsu Matsalu rahvusparki. Seni on hooldatavatele rohualadele ja riigimetsa pääsetud erateed pidi, mida omanikud tegelikult kasutada ei luba.
“Asjad on hakanud liikuma, selles mõttes on see sedalaadi juhtumitega võrreldes igati positiivne näide,” rõhutas Rumvolt, et tal pole kellelegi etteheiteid ja ta on asjade käiguga igati rahul. “Hea, et üldse mingisugune variant olemas on.”
Kruusmaa selgitas, et tee rajaks omavalitsus oma kuludega. Samuti tuleks selle kate senisest märksa parema kvaliteediga, sest tee-ehitamise suhtes kehtivad kindlad nõuded.
Nüüd peab saama omavalitsus kooskõlastuse keskkonnaametilt. Aga ... oma takistused on siingi: nimetatud teekoridor asub alal, kus asub kaitsealune paepealne kadakane karjamaa (lood ehk alvar).
Septembris vastas amet esialgu, et kaitse all oleva elupaigatüübi tõttu ei või teed rajada ja elanikud saavad ju kasutada Võigaste teed.
Seetõttu pidi volikogu kinnitama 14. detsembril uue ja pikemalt põhjendatud taotluse, miks nimetatud eratee kasutamine siiski võimalik ei ole.
Kolmapäeval katsetas Võigaste külla pääsemist igaks juhuks päästeametki, et olla kindel, et häda korral jõuavad päästjad kohalikke abistama. Masinad mahtusid õnneks teele ära, seega saavad elanikud näiteks tuleõnnetuse korral abi peale loota.
Kuid päästjate töös esineb neidki olukordi, kus teekonda takistavad ootamatused.
Probleeme võivad valmistada näiteks erateed, mille omanikud kedagi ligi ei lase. "On olnud juhtumeid, kus sissesõiduteed on takistatud tõkkepuuga ega ole kedagi, kes selle lahti teeks. Kui muud üle ei jää, sõidetakse tõke puruks," rääkis Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais.
Talvel omakorda võib päästemasin lükkamata lume tõttu kinni jääda, libeduse tõttu teelt välja sõita või peab leidma uue variandi õnnetuskohale lähenemiseks.
Kui aga lund pole, teeb sissesõiduteedel päästjatele muret näiteks asjaolu, et need kipuvad täis kasvama, võsastuma ja suured autod ei pääse läbi ilma, et mõni katusel paiknev töövahend kahjustada ei saaks.
"Päästeautode ligipääsetavusega on pigem esinenud probleeme linnas, kus on kitsad tänavad ja kaaskodanikud pargivad auto nii, kuidas endale parem tundub," kostis pressiesindaja.
Samuti viitas Kais, et linnas on elanikud asunud ühistupiiridele asetama tõkkeid, mis takistavad autode ligipääsu lühimat teed pidi. See röövib aga väljakutse korral väärtuslikku aega.
Kais rõhutas, et häirekeskusele helistades tuleks sellised takistused ära mainida: siis saavad päästjad nendega arvestada.