/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/26/7640795t1h3c5e.jpg)
Möödunud aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist 76 protsenti oli asustatud.
Uute eluruumide osatähtsus on Pärnumaal Eesti keskmisest suurem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti teatel oli asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerandi suurus jäi alla 80 ruutmeetri ja kolmandikul vahemikku 60–80 ruutmeetrit. Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas kahe- ja kolmetoalisi, vastavalt 32 protsenti ja 30 protsenti.
Kraanivesi oli 93 protsendil asustatud eluruumidest, vesiklosett 88 protsendil, vann või dušš 84 protsendil ja keskküte 70 protsendil eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68 protsendil asustatud eluruumidest.
2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruumi ehk kümme protsenti olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus iseloomustab Harju, Tartu ja Pärnu maakonda.
Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.
Statistikaamet avaldab 2018. aastal esimest korda elamumajanduse teavet tuginedes Eesti registrite andmetele. Kasutatud metoodika on koostatud 2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades.
Eluruumide üldkogum on moodustatud kolme registri andmete alusel: aadressiandmete süsteem (ADS), rahvastikuregister (RR) ja ehitisregister (EHR), tehnilised andmed on pärit EHRst ja neid on täiendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega.