Audru vald sekkus koolijuhtimisse

Kersti Rohtmets on Audru keskkooli juhtinud üle kümne aasta ja olnud seal ka õpetaja. Foto: Urmas Luik

Teenistuslik järelevalve Audru keskkoolis päädis läinud reedel koolidirektorile töölepingu erakorralise ülesütlemisega, põhjuseks järelevalve käigus leitud puudused kooli juhtimises ja õppetöös.

Kersti Rohtmetsale on vallavanem vastava avalduse üle andnud ja tal on nüüd 30 päeva aega see vaidlustada, kui ta seal märgitud põhjendustega nõus ei ole. Kuna töösuhte lõpetamisest peab ette teatama, on koolil juht vähemasti õppeaasta lõpuni.

Audru vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalnõunik Peep Tarre jagas eile pärast tunde koolis selgitusi jahmunud õpetajatele. Rohtmets kinnitas, et tõenäoliselt ta vaidlustab töölepingu ülesütlemise avalduse.

Löögi all olid abituriendid

Koolijuhist veel keerulisemas olukorras paistsid veel eile olevat keskkooli riigikaitseharu tänavused lõpetajad, kellel teenistusliku järelevalve õiendi järgi on jäänud saamata hulk muusika-, inglise keele, vene või saksa keele ning emakeeletunde.

Õiendi järgi võeti direktori kehtestatud tunniplaaniga igalt õpilaselt tahtlikult ära 40 õppetunnis osalemise võimalus, kuna neil olid samal ajal, iga kuu esimesel esmaspäeval erialatunnid Lääne maksu- ja tollikeskuse ruumides Pärnus.

Päevakava järgi tulnuks neil samal ajal olla ka koolis eelnimetatud ainetundides, mis pidid toimuma kõigile, nii riigikaitse- kui reaalharu õpilastele koos. Seetõttu märkisid iga kuu esimesel esmaspäeval nende ainete õpetajad riigikaitseharus õppijad oma tundidest puudujaks.

Koos haridus- ja teadusministeeriumi aktsepteeritud eksperdi Liilia Obergiga järelevalvet teostanud Audru vallavalitsuse nõunik Peep Tarre sõnas, et on esitanud selguse saamiseks veel lisaküsimusi ekspertiisiks ministeeriumile.

Küsimus on selles, kas ja kuidas anda tagantjärele 12. klassi riigikaitseharu õpilastele 40 ärajäänud ainetundi, kui õppeaasta lõpp ja koolilõpetamine on ukse ees ning osa riigieksameid tehtud. Eile õhtuks sai ta ministeeriumist ka suulise kinnituse, et abituriente ei saa selle eest karistada ja neid tunde nad ei pea järele tegema.

Nõunik tõdes, et kui vestluses kooliga sellele probleemile tähelepanu juhiti, leiti koolis järgmisel õppeaastal tunniplaani paremaks korraldamiseks kiiresti lahendus.

Rohtmetsa selgitust mööda toimusid erialatunnid Pärnus sellisel ajal kokkuleppel õpilastega, kuna maksu- ja tolliamet pakkus neile seda võimalust ning lektoreid olnuks keeruline teistmoodi kohale saada.

“See oli vastutulek mõlemale poolele. Õppevorme on ju erinevaid,” lisas koolijuht.

Tundide asendamine on probleem

Samuti jäi õiendi järgi koolis sel õppeaastal kuni 29. aprillini õpetajate puudumise tõttu asendamata 100 ainetundi. Neist 39 tundi õpetajate koolitustel, konverentsidel, koos õpilastega spordivõistlustel osalemise ja ainesektsioonide tööst osavõtmise tõttu, 41 tundi õpetaja ja lapse haiguse pärast, 12 tundi õpetaja õppepuhkuse ja kaheksa tundi tasustamata puhkuse tõttu.

Mõnel juhul olid aineõpetajad teinud e-kooli klassipäevikus sissekandeid tunni toimumise kohta, olles samal ajal koolitusel või konverentsil.

Audru vallavalitsuse 12. mai korraldus teenistusliku järelevalve tulemuste kohta teeb siit järelduse, et kooli dokumentatsioon on koostatud puudulikult ja valeandmete esitamisest tulenevalt on omavalitsuselt koolile eraldatud finantsressursse kasutatud ebaotstarbekalt.

“Eri põhjustel ärajäänud tunnid on üks suur probleem kogu riigis, seda on korduvalt tõstatanud näiteks Lauri Leesi (Tallinna Prantsuse lütseumi direktor, toim): miks tehakse koolitusi hommikul või keset päeva, need võiks olla pärastlõunal. Siin ei saa meie ju midagi teha ja seda on kõikides koolides raske korraldada,” nentis Rohtmets.

Ta tõi markantse näite, et 27. mail kell 11 on tublimad õpilased ja nende õpetajad kutsutud maavanema vastuvõtule. Audru koolist läheb sinna viis õpetajat, keda sel ajal peaks tundides keegi asendama. Kohtumisel õpetajatega soovitas Tarre teha sellisel puhul koolis spordipäeva kehalise kasvatuse õpetajaga.

“Probleem on selles, et meil asendustundide eest ei maksta ja üks palgaline asendusõpetaja on meil poole kohaga ehk töötab kella 12ni ja sealt edasi on ta pikapäevarühma õpetaja. Kella 12ni on meil tunnid asendatud, aga siis läheb asi raskeks. Ja tõepoolest on viimaseid tunde selle tõttu ära jäänud, et pole kedagi asendama panna,” tõdes Rohtmets.

Koolijuht lisas, et varasemail aastail maksis omavalitsus ka tundide asendamise eest õpetajaile tasu, kuid nüüd kompenseeritakse seda vaba ajaga. Seetõttu on raske asendajaid leida, sest neid ei saa kohustada seda tööd tegema.

Arengukava viibimisel oma põhjus

Peale selle märgib järelevalve õiend, et koolijuhi esitatud kooli põhimääruse eelnõus puudub eelkooli tegevuse korraldamist kajastav osa ning vallavolikogule ei ole kinnitamiseks esitatud kooli arengukava aastaiks 2011–2013. Neid punkte töölepingu ülesütlemise avalduse põhjenduseks siiski märgitud ei ole.

Rohtmets ütles, et kooli arengukava on suures osas valmis ja selle viibimise põhjus peitub hoopis selles, et keskkooliosa saatus oli lahtine ning selle üle polemiseeriti vallavalitsuses ja volikogus mitu kuud.

“Sisuliselt alustasime kooli uue arengukava koostamist juba eelmisel kevadel, aga kuna asjad kujunesid nii, nagu nad kujunesid, jäi see asi seisma ja väga raske oli seda teadmatuse tõttu edasi teha,” selgitas koolijuht.

Mis puutub eelkooli osa puudumisse põhimääruses, siis tegemist oli eelnõuga, mis veel ei ole lugemisele läinudki ehk sellesse on võimalik teha parandusi ja nüüdseks on see puudunud osa sinna lisatud, kinnitas Rohtmets.