Lätist alkoholi ostjate osa kasvas aastaga üle poole võrra

  • Suured aktsiisitõusud on tekitanud lõunapiirile intensiivse piirikaubanduse
  • 2018. aastal prognoositakse lõunapiiri osatähtsuse kasvu

Konjunktuuriinstituut koos kaubandus- ja tööstuskojaga tutvustas alkoaktsiisi tõusu mõju mullu Läti piirikaubandusele.

FOTO: Sander Ilvest

Eesti konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et Lätist alkohoolsete jookide ostjate osa suurenes Eestis aastaga 66 protsenti. Lätist spetsiaalselt alkoholi ostmas käinute osatähtsus suurenes 2016. ja 2017. aasta võrdluses üle 2,5 korra.

2016. aastal tehtud küsitlusele vastanuist oli Lätist alkohoolseid jooke ostnud 21 protsenti. Mullu oli neid juba 35 protsenti. Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnutsi on kasv märkimisväärne.

"Lätti spetsiaalselt alkoholi ostma sõitnute osa kasvas 2016. ja 2017. aasta võrdluses üle 2,5 korra. Kusjuures 35 protsenti nendest tegid aasta jooksul seda kuus korda või enam," selgitas Josing. Enim sõidavad alkoholi ostma Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud, kõige aktiivsemad neist keskealised ja noored inimesed. "Näiteks soetas keskmine ostja Lätis 2017. aastal 18 liitrit viina või 93 liitrit õlut ning 34 protsenti 18–29aastatest ostjatest kulutas Lätis ühe reisiga üle 500 euro."

Piirikaubanduse tulemusel on inimestel tekkinud tagavara, näiteks õllevaruga inimene on kogunud keskmiselt 28 liitrit õlut või viina varunu keskeltläbi kuus liitrit viina. Kolmandik küsitlusele vastanuist arvas, et varude tõttu tarbivad nad rohkem alkoholi.

Uuringu tulemused panevad muretsema

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi ütlust mööda on uuringu tulemused muret tekitavad.

"Peale aktsiisilaekumise jääb Eestil saamata käibemaks, mille alalaekumisest pole seni soovitud rääkida. 2017 jäi tootjate hinnangul lõunapiiri alkoholikaubanduse tõttu arvestuslikult saamata käibemaksu 17,9 miljonit eurot, 2018. aastal prognoositakse seda 29 miljoni euro kanti. Samuti on selge, et jutt ei käi praegu enam ainult aktsiisikaubast ja nendega seotud maksude liikumisest Lätti," nentis peadirektor.

Paltsi sõnade kohaselt on riigi senise aktsiisipoliitika mõjusid valesti hinnatud. "Mõju on olnud negatiivne riigi tuludele ja praegu ei saa öelda, et aktsiisi tõstmine oleks elanike alkoholi tarbimist vähendanud," märkis ta.

"Alkoholitootjate hinnangul jääb 2018. aastal planeeritust riigieelarvesse laekumata ligikaudu 110 miljonit eurot ja 2019. aastal ligemale 141 miljonit eurot," rõhutas peadirektor.

Eesti konjunktuuriinstituut korraldas mullu detsembris Eesti elanike seas küsitluse, millega uuriti piiriüleseid oste Lätist 2017. aastal. Küsitlusele vastas 1074 inimest.

Tagasi üles