Euroopa mustad lambad

Lukašenka ametist lahkumisele veel ei mõtle. Foto: Reuters

Euroopa mustad lambad inimõiguste küsimuses on Venemaa, Valgevene ja Aserbaidžaan. Selle selge ja julge määratluse andis Norra Helsingi komitee Oslos seminaril, mis korraldati koostöös Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee õiguskomiteega.

Tõsi, kolme riigi ekstra halva olukorra kohta ei antud mingit muud hinnangut kui see, mis kajastus seminari programmis. Ettekanded puudutasid neid riike ja moodustasid äärmiselt selge terviksõnumi.

Aserbaidžaani puhul oli palju juttu mai lõpus presidendi armuandmisotsusega vanglast vabastatud Einulla Fätullajevist. Kõigil on kombeks sel puhul Aserbaidžaani võime tänada, kuid unustatakse, et Fätullajev oli neli aastat põhjuseta vangis. Viimase aasta veetis ta seal, vaatamata Euroopa inimõiguste kohtu otsusele, mis kinnitas ta süütust.

Fätullajev ei ole süüst vabastatud, vaid ta on ”kriminaal, kellele anti armu”. Samal ajal on seoses selle kevade miitingute ja väljaastumistega Bakuus tekkinud hulk uusi poliitvange.

Valgevene olukord halvenes järsult pärast eelmise aasta lõpus toimunud presidendivalimisi. Toonaste protestiavalduste järel on palju inimesi arreteeritud ja süüdi mõistetud, nende hulgas mitu presidendikandidaati. Juba üle tosina aasta oodatakse, millal Aljaksandr Lukašenka režiim lõpuks ometi kokku variseb.

Tegelikult on halva majandusolukorra nähtavaim tagajärg see, et riik sõltub Venemaast veel rohkem kui varem.

Venemaaga seotud probleemide pelk nimetaminegi võtab palju ruumi: Mihhail Hodorkovski ja Sergei Magnitski, hulk tapetud ajakirjanikke, Himki metsa kaitsjad, ekstremismivastase seaduse kuritarvitamine, põhiõiguste rikkumine Sotši olümpiapolügoonil ja loomulikult kogu Põhja-Kaukaasia olukord.

Vene delegatsiooni meelehärmiks näidati Euroopa riikide parlamendiliikmetele filmi eeluurimisvanglas surnud juristist Sergei Magnitskist.

Otsese protesti kutsus esile investeerimisfondi Hermitage Capital Management juhi William Browderi kohalolek inimõiguste kuulamisel. Kui Magnitski hakanuks andma valetunnistusi Browderi vastu, pääsenuks ta ilmselt eluga. Hiljem tegi just Browder Magnitski juhtumi maailmakuulsaks. Browderi järgi on Venemaa olemuselt kriminaalne riik.

Artikkel pärineb Andres Herkeli ajaveebist www.herkel.net.