Sada meetrit toru maasse ühe päevaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnas mässatakse mõne tänavajupi torutamisega kuid, Merko mehed panid sadakond meetrit toru maasse ühe päevaga.
Linnas mässatakse mõne tänavajupi torutamisega kuid, Merko mehed panid sadakond meetrit toru maasse ühe päevaga. Foto: Ants Liigus

Niidu metsa läbival Tammiste teel enne Papiniidu silla ristmikku paigaldati eile läbi tee kaevatud sadakonna meetri pikkusesse süvendisse peaaegu poolemeetrise läbimõõduga toru, tänaseks peaks kraav olema ammu kinni aetud ja normaalne liiklus sellel lõigul taastunud.

„Täna saab kindlasti valmis, meile ei meeldi siin palava käes kaua toimetada,” hindas objektijuht Juri Susetski eile Sindi-Pärnu survekanalisatsiooni kollektori rekonstrueerimise käigus AS Merko poolt ette võetud tööga ühele poole saamise aega. „Homme on see juba unustatud ettevõtmine – marki tuleb hoida.”

Tegelikult algasid eile liiklusmagistraalile hulga rahva silme alla jõudnud tööd hea mitme päeva eest.

Esmalt “keevitati” läbi Niidu metsa haiglani viiva tee veeres pikaks londiks kokku lühemad torujupid, kolmapäeva hilisõhtul “saeti” Tammiste tee asfalt süvendilaiuselt lahti. Viimasega oli parasjagu mässamist, sest asfaldikiht osutus oodatust märksa paksemaks, mistõttu “saagimisele” kavandatud tööaeg kujunes plaanitust pikemaks.

Edasine oli eile juba lapsemäng ehk see, mille kohta öeldakse: õppinud mehed ja head riistad.

Tammiste teel tehtud rekonstrueerimistööd olid seotud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist kaasrahastatatud „Pärnu jõe alamvesikonna veemajandus“ Pärnu alamprojektiga, mille käigus valmisid ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised Pärnu ja Sindi linna ning Paikuse ja Audru valda.

Kõnealuse projekti raames rajati või rekonstrueeriti kokku 56 kilomeetrit veetorustikku ja 68 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku.

Projekti ehitustöödega alustati 2006. aasta kevadel ja neljas omavalitsuses tehtud tööde maksumuseks kujunes kokku üle 300 miljoni krooni.

Ligikaudu pool sellest summast tuli Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, ülejäänud kaeti omavalitsuste omavahenditest, millele Eesti riik (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) lisas omalt poolt 116 miljonit krooni.

Märksõnad

Tagasi üles