Taas Balti riikides

Riia Toomkirik. Foto: Reuters

Briti päevalehe The Daily Telegraph ajakirjanik Adrian Bridge on taas Via Baltical, et reisida läbi Leedu, Läti ja Eesti 20 aastat pärast nende riikide taasiseseisvumist.

Riikidest, mida kollektiivselt nimetati Baltimaadeks, oli teada vähe, ent need pakkusid vaheldust Briti reisijatele, keda huvitas see osa maailmast, mis pikka aega oli olnud NSV Liidu okastraataiaga muust ilmast eraldatud, kirjutab Bridge.

Esimest korda oli Briti ajakirjanik Balti riikides 1992. aasta suvel ja vaatamata ilmsetele allakäigumärkidele ja raskusaastatele, oli iseseisvuse magus lõhn veel õhus.

”Olin üllatunud, mida avastasin reisides lõunast põhja kolme pealinna – Vilniuse, Riia ja Tallinna vahel. Meelde tuleb stalinistlik Läti teaduste akadeemia hoone Riias. Oli palju halle maju ning inimesi. Ent, mis mind tõeliselt rabas, oli see, kui ebanõukogulik ja ligitõmbav oli kõik, mida nägin,” kirjutab britt.

Vilniusest meenutab Bridge suurepäraseid barokk- ja gooti stiilis kirikuid, rohelisi künkaid ja vanalinna munakivisillutisega tänavaid. Riiast saksapäraseid teravatipulisi torne ja art nouveau’ arhitektuuri parimaid näiteid. Tallinnast tugevat Saksa ja Skandinaavia mõju, sibulkupliga Vene õigeusu katedraali ja ilusat kompaktset vanalinna künkal, millelt võis vaadata Läänemerd ja Soomet selle taga.

Aastakümned nõukogude hoolimatust tähendasid, et paljud neist vanadest suursugustest hoonetest olid haletsusväärses seisundis ja pealinnad ise suutsid pakkuda väga vähe nüüdisaegsetest mugavustest, nagu hea toit, teenindus ja maitsekalt kujundatud hotellid.

Pakuti midagi väga teistsugust: võimalust heita pilk meie oma kontinendi ossa, millest olime palju aastaid olnud ebaloomulikult eraldatud, ja tunnetada lootuse ja uue koidu hõngu, mainib Bridge.

Balti riikidel nagu kõikjal endises kommunistlikus idas oli ees raske tee Euroopa pärandiga taasühinemiseni ja majanduse kujunemiseni toimivaks turumajanduseks. Kui kaugele on 20 aastat hiljem jõutud ja mida pakub Euroopa mandri põhjapoolne siil nüüd?

Vastuse leidmiseks on Briti ajakirjanik taas rännakul, seekord autoga. Igas riigis saadavad teda sealsed inimesed, et näha, mis on muutunud – kas paremuse või halvemuse poole.