/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/08/24/721004t1h56a0.jpg)
Pärnus Männiku tänaval elava Kalmer Lepiku perel jagub tänu eramu katusel siravatele päikesepatareidele suvi läbi sooja vett enam, kui pere ära kasutada jõuab.
Pärnu pere soe vesi tuleb päikeselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohelise ja keskkonnasäästliku energia tarbimise propaganda kiuste ei kohta Eestis hoonetel päikeseenergiaseadeldisi kuigi sageli. Hambaarst Kalmer Lepik, kelle maja katusel päikesepatareid napilt kuu eest tööle pandi, arvab, et inimesi hoiab seda energialiiki kasutamast eksiarvamus, et patareid maksavad palju ning nende tasuvusaeg kujuneb liialt pikaks.
“Tegelikult on päikesepaneelide tasuvuse aeg keskmiselt viis aastat. Selle ajaga on kõik süsteemi soetamise ja ülespanekuga seotud kulud nulli jõudnud,” ütleb Lepik.
Läbi ja lõhki ideeliseks roheliseks Lepik end ei pea, ent huvi alternatiivse energiatootmise vastu tärkas temas paari aasta eest, kui internetist loetu põhjal ja ülejäänud päikeseenergia kasutajatega konsulteerides jõudis veendumusele, et asi väärib proovimist.
“Kas saadav energia nüüd üdini roheline on … Kurat seda teab, aga tasuta on ta küll. Miks ma peaksin puid põletama või elektrit kulutama, mis mõlemad täna üha kallimaks lähevad, kui on alternatiivid olemas?” küsib Lepik, kelle eramu katusel trooniv päikeseenergiaseade ühes paigalduse ja katlamaja automaatikaga läks maksma 70 000 – 80 000 krooni.
Tuleb hästi paigaldada
Päikeseenergia kogumise süsteemide riikitoojaid on Eestis mitu, ent Lepiku hinnangul on sobiva toote valiku kõrval ülitähtis, et seade õigesti paigaldataks.
“Oma kogemuse põhjal soovitan vaadata nende paigaldajate poole, kel on eriharidus, ehitusinseneri oma näiteks. Paigaldajafirma teeb hiljem hooldust ja kontrollib seadmeid ning automaatikat. Minul sai näiteks esimene sats torusid üles mullu sügisel, aga vale paigalduse tõttu tulid jaanuaris kolinal alla. Meie kliimas pole ju lumi mingi haruldus. Paigaldaja peab arvestama nii katuse kui paneelide kaldpinnaga. Minul on patareid katusest nii palju eemal, et kui vaja seadmeid lumest puhastada, pääseb neile hõlpsasti ligi,” räägib Lepik.
Laias laastus jagunevad päikesepatareid kaheks: paneelid ja torud. Nõnda jaotuvad ühe või teise lahenduse pooldajadki kahte leeri.
“On neid, kes ütlevad, et täispaneel on efektiivsem, ning on ka täpselt vastupidist arvamust,“ teab Lepik, kes ise otsustas torude kasuks, sest nende soojakadu olevat väiksem ja tänu ümarale kujule neelavad nood kiirgust iga nurga alt.
Nii on Lepiku kodu katusel klaasist topeltseintega vaakumtorud, mille alumises otsas on pumbad ja ülemises glükooliga täidetud kollektor. Seadeldis ei võta katusel just palju ruumi, kuid annab sedavõrd palju energiat, et eramu 300-liitrise boileri vee temperatuuri kergitab päikesepaisteliste ilmadega 70 kraadini.
“Mingit elektrit boileril taga ei ole ja soojast veest boilerit tühjaks kasutada me perega ei ole jõudnud. Kui hästi pilvine ilm oli, tootsid patareid natuke vähem sooja vett, aga ikkagi nii palju, et ära tarbida me seda ei jõudnud,” kiidab peremees patareide tublit tööd.
Päike keedab vett
Eesti kliimat arvestades on selge, et novembrist jaanuarini on patareide efektiivsus väike või isegi nullilähedane, aga niipea kui päike hakkab kõrgemalt käima, seadme tootlikkus tõuseb. Seda enam, et päikesepatareide puhul pole oluline kõrge õhutemperatuur, vaid päikeselt saadava UV-kiirguse kogus.
“Suurim temperatuuride kontrast, mida olen näinud, oli ühes Tartu majapidamises. Väljas oli selge ilm, külma 22 kraadi, kuid katuselt kollektorist tuli alla boilerisse 51 soojakraadi.”
Lepiku sõnutsi teavad pikemaajalised päikesepaneelide kasutajad, et kaheksa kuud aastas rahuldavad patareid ühe majapidamise sooja vee tarviduse.
Suvisel ajal jääb toodetud võimsusest vahel ülegi. Nii on Lepikul isegi praegu, kui enam pole päevad nii päikeseküllased kui juulis, osaliselt põrandakütegi päikesepatareide toitel. Mees selgitab, et selleks pole vaja muud kui tavalist põrandakütte veetorustikku.
“Tänapäeva süsteemid on nii targad, et kui küllaldases koguses energiat päikeselt põrandakütte soojendamiseks ei tule, lülitub küte elektertoitele ümber,” märgib Lepik.
Patareide automaatikatahvel asub eramu katlamajas. Tahvlilt näeb muu hulgas, mis temperatuur valitseb elumaja katusel glükooliga täidetud kollektoris. Päikeserohketel päevadel kerkis katuselt alla tulnud temperatuurinäit 105 soojapügalani, mis omakorda küttis boileris vee 80 kraadini. Korra läks vesi boileris keema, sest seadeldise väljalaskeklapist lõi vett välja: rõhk boileris oli tõusnud. Seetõttu Lepik olemasolevatele päikesepatareidele uusi ei lisa, muidu pole suviti ülemäärast päikeseenergiat kuhugi suunata. Eesti kliimas toimivaid tõhusaid akumuleerimisviise pole Lepiku teada välja mõeldud.