Nikolai ja Malmö tänava nurgal pidasid aru Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja, linnaarhitekt Karri Tiigisoon, AS Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk ja sama veefirma projektijuht Jaanus Vent.
Malmö tänaval võib torutöö kasvada tee-ehituseks
Kokkusaamise ajendas Pärnu Postimehe küsimus, kas torutööde käigus Malmö tänaval Munga ja Nikolai tänava vahelisel lõigul taastatakse ajalooline tänav selle täies pikkuses ehk Vee tänavast Hommiku tänavani. Praegu jagub tänavat Hommikust Nikolai tänavani, raekoja taga lõikab selle pooleks muruplats ja Hansalinna ees halvasti pinnatud tagahoov.
Majandusosakonna juhataja ja linnaarhitekt vastasid, et tänava ehitamise kava neil küll pole, kuid lisasid, et idee Malmö Vee tänavani pikendada on huvitav, seda enam, et vajadusest seda teha on kõneldud ammu.
Nüüd, kui raekojatagune muru niikuinii vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise käigus üles on kistud ja torude paigaldamise järel pinnase taastamistöö ees seisab, tasuks mõelda juhuse kasutamisele ja muru asemel sinna jalakäijatele ja ratturitele kergliiklustee valmis ehitada.
“Minu mäletamist mööda on linna arengukavas juba oma 15 aastat kirjas olnud Malmö tänava läbimurde tekitamine Nikolaist Vee tänavani,” meenutas Talvoja oma esimesest majandusosakonna juhatajaks olemise ajast.
Suuk lisas, et linna arengukavas on praegugi lubadus Malmö tänava kergliiklustee projekteerida ja lõpuni valmis ehitada hiljemalt 2014. aastaks.
Linnaarhitekt Tiigisoon leidis planeerimisosakonnast üles koguni arhitekt Piret Looveeru joonised, millele on kantud kõnealuse tänavapikenduse rajamine.
“See töö jäi seisma kinnistupiiride vaidluse taha Munga ja Vee tänava vahelisel lõigul,” teadis Tiigisoon. “Ega sellele lõigule ilmselt praegugi kuigi laia teed rajada saa, jalgtee ehk. Kuid Nikolai ja Munga tänava vahele saab ehitada niisama laia tee, nagu Malmö tänaval on kujunenud.”
Veefirma käes on võti
Linnas ulatuslikud torutööd tellinud Pärnu Vee juhatuse esimees ütles samuti, et mõte on loogiline ja linna võimukoridorides ammu jutuks olnud, eriti kohalike valimiste aegu.
“Kui linn veefirmalt kergtee-ehituse nimetatud lõigul torutööde jälgede likvideerimise käigus tellib, pole ma vastu raekojatagusele haljasalale muru külvamise asemel teed ehitamast,” sõnas Suuk. “Ainult et tänava ehitamine läheb meile kallimaks kui muru taastamine. Me ei taha linnale niipalju kingitusi teha.”
Suuk selgitas, et üle poole miljoni kroonini küündinud kingituse on veefirma torutööde jälgede kaotamise käigus linnale juba teinud. “Ehitasime uueks Kuninga tänava ja tegime selle kõnniteed laiemaks, nii et nüüd saab seal lapsevankriga sõiduteele astumata liikuda,” tuletas Suuk meelde.
Täpsem joonistus ja hinnapakkumine
Linna majandusosakonna juhataja ja linnaarhitekt ei tahtnud veefirma juhtide rahaküsimise juttu kuuldagi. “Raha linnal tee-ehituseks ei ole,” sõnas Talvoja.
Ometi ei jäänud eilne arutelu Nikolai ja Malmö tänava nurgal rahateema järel soiku.
“Kividega selle teelõigu katmine ei tule praegu kõne alla,” ütles Talvoja. “Aga asfaldipuruga teekatte ehitus võiks tulla.”
Suuk andis järele ja ütles, et rahajuttu saab rääkida järgmisel aastal: ehk on siis linnal rahanatukest rohkem.
“Järgmise aasta eelarvega tegeldaksegi, see on pingeline, nagu sa ise tead,” kostis Talvoja Suugile.
Suuk linnafirma juhina muidugi teadis, kui pingeline eelarve koostamine Pärnus on.
Kokku lepiti järgmist: linnaarhitekt laseb planeerimisosakonna arhitektidel Pärnu Vee projektijuhile Ventile täpsemad joonised teha, misjärel veefirma teeb hinnapakkumise ja üheskoos hakatakse otsima selle kõige eest tasumise viisi.
“Ärme asjale käega löö,” pakkus Talvoja. “Praegu on tõesti soodne aeg see läbimurre torutöödega koos teoks teha, seda enam, et torustiku ehitajail tuleb niikuinii kanda kulutusi kaevekohtades endise olukorra taastamiseks.”