Pärnus Uus-Sauga tänaval Puiestee peatuse lähedal on nii mõnigi sealse kandi autoomanik kaevamistööde tõttu sunnitud koju pääsemiseks rikkuma nii liiklus- kui Pärnu linna heakorraeeskirja. Oma osa seaduste narrimises on kvartalisisestele teedele seatud tõketel.
Torutamine ja teetõkked piiravad liikumist
„See kaevamine käib juba mitu nädalat,” väitis Uus-Sauga 41 ümber eile lehti riisunud naine Uus-Sauga tänaval toimetatavate torutööde kohta. „Inimesed ei saagi mujalt koju, kui sõidavad kõnniteel või murul.”
Kaevamine kaevamiseks, iseäranis raskendab rääkija sõnutsi piirkonna autoomanike elu see, et majade vahel kulgevatele teedele on paigaldatud kivimürakad ja massiivsed lillepotid. „Üldse on selles rajoonis igavene sõda,” teadis leheriisuja kõnelda. „Vanasti sai siin liigelda nagu vaja, aga nüüd on igal pool potid ees.”
Kõnealune teema pole uus. Juba ülemöödunud aasta aprillis kirjutas Pärnu Postimees, kuidas hädas memme juurde tõtanud kiirabi kaotas jutuks piirkonnas kvartalisisesele teele seatud takistuse pärast väärtuslikke minuteid. Õnneks jõuti haige juurde õigeks ajaks.
Pärnu linnavalitsuse liiklusspetsialist Toomas Tammela tõdes seoses jutuks probleemiga, et ajalehes kirjas sõna on kõva ja kostab kaugele-kõrgele, ent on’s seda võimalust alati tarvis rakendada.
„Absoluutselt valest küljest ajama hakatud asi: teie ei lähe ju töömeestele korraldusi andma,” ei pidanud Tammela kõnealuse piirkonna eeskõneleja pöördumist lehetoimetusse põhjendatuks. „Oleks piisanud minule helistamisest, ma oleksin läinud kohale ja Nordeconiga ära klaarinud: juurdepääs majadele peab olema tagatud.”
Küll ei saa linn mõjutada kvartalisisestele teedele paigaldatud tõkete olemasolu: enda kinnistul reguleerib liiklust kinnistu omanik.
„Kui teised, kes sealkandis elavad, oma kinnistule üldse kusagilt ligi ei saa, on viimane variant minna kohtusse ja seal servituut taotleda,” andis linnaametnik nõu.
Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Imre Veber ütles eespool kõne all olnud piirkonnas liikluseeskirja rikkujate karistamise kohta järgmist: „Kui inimeste ebamugavuses ei ole nemad ise süüdi, pole ka politseil otstarbekas sel viisil kannatajaid veel omakorda trahvida.”