Tänavu valmib Pärnus pea 14 kilomeetrit kergliiklusteid

Üheksa kilomeetri pikkune Lottemaa kergliiklustee viib Pärnu kesklinnast läbi Mai rajooni ja Raeküla linnapiirini. Sealt edasi peaks teed ehitama Häädemeeste vallavalitsus. Foto: Mailiis Ollino

Sel aastal ehitatakse Pärnu linnas 13,9 kilomeetrit kergliiklusteid, millest enamik on juba valmis.

Läinud aastal valmis Liivi teed ja Paide maanteed ühendav 750 meetri pikkune kergliiklustee lõik, mis läks maksma 110 000 eurot. Alustati Haapsalu ja Tallinna maantee kergliiklustee ehitamist ja kesklinna Lottemaaga ühendava tee rajamist.

Kevadel valmisid poolteiste kilomeetri pikkune Haapsalu maantee kergliiklustee Siimu sillast linnapiirini, mille maksumus oli 350 000 eurot, kahekilomeetrine Tallinna maantee kergliiklustee Kesklinna sillast Härma kaubahoovini ja Ehitajate tee ristmikust linnapiirini – hind 250 000 eurot. Suvel sai valmis 1,4 kilomeetrit pikk Jaansoni raja lõik Suur-Jõekalda 4a majast Raba tänavani (maksumus 1 075 000 eurot).

Kõige kauem on aega võtnud üheksa kilomeetri pikkuse Lottemaa kergliiklustee ehitus, mis maksab 1 435 000 eurot. Mullu valmis sellest osa, mis viib Kesklinna silla juurest Akadeemia, Lõuna ja Kuninga tänavat pidi läbi Vanapargi Väike-Kuke tänava alguseni. Tänavu ehitas AS TREF Nord kergliiklusteed edasi mööda Väike-Kuke, Liiva, Suur-Kuke, Mai ja Papiniidu tänavat, kus tee hargneb kaheks. Väiksem osa viib Papiniidu tänavat pidi varasema Mai kergliiklustee lõpuni, pikem osa piki mereäärt Kalevi puiesteeni, sealt Lääne ja Merimetsa tänava ja Rannametsa tee kaudu Riia maantee äärest linnapiirini.

Linnapiirist Lottemaani ehitab kergliiklustee Häädemeeste vald. Tee asukohta planeerides on arvestatud sellega, et linnapiirist Uulu ristmikuni ehitatakse sõidutee neljarealiseks. Esialgu paigaldatakse Rannametsa tee juurde umbteemärk, sest 450 meetri pärast lõpeb tee ära. Tee kasutajad peavad ootama, kuni Häädemeeste vald ehitusega pihta hakkab ja teed ühendab.

Pärnu linna jääval Lottemaa teel on veel paigaldamata liiklusmärgid ja teekattemärgistus. Asfalt on igal pool maas ja inimesed kasutavad teed aktiivselt. Ainsana vajavad veel asfaltimist Papiniidu tänava lõppu jääv parkla selle äärde jääva sõidutee osaga ja Mai 53 esine parkla.

„Iga päev ületab Kesklinna silda üle 2700 jalgratturi,“ ütles linnapea Romek Kosenkranius. „Uutel teedel hakati sõitma kohe, kui asfalt maas. Enne eelmist aastat võisid ratturid kasutada ligemale 46 kilomeetrit märgistatud teedevõrku. Kuigi sel ja eelmisel aastal valmis 14,6 kilomeetrit kergliiklusteid, ei tasu neid kahte arvu liita, sest osaliselt on rattateid juba rekonstrueerima hakatud.“

Kergliiklusteed valmivad Euroopa Liidu tõukefondide toel. Edaspidi on kavas ehitada kergliiklustee Uus-Sauga suunal ja suurendada eelarves olemasolevate jalakäijate teede uuendamiseks ja laiendamiseks mõeldud summat.