/nginx/o/2011/11/17/839898t1hcf63.jpg)
Pärast aastaid kestnud protsessimist ning kohtuvaidlusi on Manilaiule ebaseaduslikult püstitatud palkmajad likivideeritud ja ettekirjutus sellega täidetud, teatas keskkonnainspektsioon.
Manijalt kadusid ebaseaduslikult ehitatud palkmajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2001. aasta lõpus ehitas omanik Manilaiule Manija kinnistule kolm ümarpalkidest maja, ehkki tegemist oli ehituskeeluvööndiga ja ehitamiseks luba puudus.
Keskkonnainspektsioon andis samal aastal korralduse ehitamine lõpetada ja ehitised konserveerida. 2003. aastal järgnes ettekirjutus hooned likvideerida.
2004. aastal ettekirjutuse täitmist kontrollides tuvastati, et kolm ehitusjärgus olnud maja on valmis ehitatud ja peale selle ehitatud veel üks hoone. Ühtlasi olid majad värvitud ja muudetud nende asukohta, mistõttu ei olnud enam võimalik tuvastada, milliseid hooneid ettekirjutus puudutas.
Järgnes vaidlus omanikuga selle üle, kas maakividele pandud majad on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud ja kas neid saab ehitusseaduse mõistes ehitisteks lugeda. Eksperdi arvamuse kohaselt loeti Manija kinnistul asuvad neli ümarpalkidest maja ehitusseaduse järgi hooneteks.
Vaidluste ajal jättis maaomanik kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kinnistu detailplaaneringu koostamata, mistõttu ei saanud ta kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Samuti ei näinud 2008. aastal kehtestatud kohaliku omavalitsuse üldplaneering ette Manilaiul ehituskeeluvööndi vähendamist.
Pealegi toimus 2006. aastal kinnistu omanike vahetus.
Võttes aluseks muutunud asjaolusid ja kaitseala valitseja, tollase Pärnumaa keskkonnateenistuse seisukoha, et Manija kinnistule ehituskeeluvööndisse omavoliliselt ehitatud neli palkmaja risustavad saare pärandkultuurmaastiku ilmet ega sobi maastikukaitsealale, tegi keskkonnainspektsioon 2009. aasta veebruaris kinnistu uutele omanikele ettekirjutuse hooned likvideerida hiljemalt 31. märtsiks 2009.
Omanikud vaidlustasid ettekirjutuse, pöördudes Tallinna halduskohtusse ja seejärel Tallinna ringkonnakohtusse, kuid mõlemas jäeti kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium sel suvel omanike kassatsioonkaebust enam menetlusse ei võtnud.
Kuna keskkonnainspektsiooni ettekirjutus oli endiselt täitmata, tegi inspektsioon tänavu juulikuus omanikele hoiatuse, andes neile ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks uue tähtaja kuni käesoleva aasta oktoobri lõpuni. Hoiatuses antud tähtajaks olid hooned lammutatud.
Kui maju ei oleks tähtajaks lammutatud, oleks tulnud rakendada sunniraha ja viimase meetmena asendustäitmist, see tähendab keskkonnainspektsioon oleks korraldanud ebaseaduslike ehitiste likvideerimise ja hiljem kulud omanikelt sisse nõudnud.