Šaakalikaamera alustas hooaega Kiskjad on ennast ööpimeduses juba näitamas käinud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kolmapäeva öösel tulid kiskjad kaamera ette pärast keskööd ja teine kord kella nelja paiku parimal uneajal.

FOTO: Šaakalikaamera

Kuula artiklit

Lääneranna vallas Saastna poolsaarel Pikanina talu rannas alustas taas tööd šaakalikaamera, mille vaateväljas kiskjad käisid juba esimestel öödel poseerimas.

Lääne-Eestis Saastna poolsaarel tegutseb teadaolevalt kaks pesakonda šaakaleid: üks tihedas kadastikus Pikanina lähistel ja teine Saastna küla vahel mõisavaremetes, mistõttu võib seda pidada praegu kõige šaakalirikkamaks piirkonnaks Eestis.

“Seda kinnitab ehk tõsilugu, et kaks looma olid kaamerapildil juba esimestel öödel. Samuti murti talu maadelt suve jooksul viis noort lammast,” rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Veebikaamera on praeguseks olnud eetris kolm ööpäeva, kuid alguspäevadel ei olnud loomad kella aja poolest just vaatajasõbralikud. Eile öösel tulid kiskjad kaamera ette pärast keskööd ja teine kord kella nelja paiku parimal uneajal. “Eile õhtul oli aga üks šaakal platsil juba enne “Aktuaalse kaamera” algust, kell 20.54 ja kell 22.33 kostus taamal üle minuti kestnud kooriulg,” ütles Hunt.

Mullu novembri algusest tänavu aprillini oli esimest korda võimalik šaakaleid jälgida kuus kilomeetrit eemal Metsküla rannas, kus peale šaakalite nägi veebikaamerast emasilvest kahe pojaga, üksikut hunti ja siinkandis ennenägemata liigina punahirvepulli.

Šaakalite asurkond sai Eestis alguse 2010.–2011. aastal siia rännanud isenditest, Eesti on nüüdseks šaakalite leviala põhjapoolseim tipp. Läänerannikul kaitset pakkuvad roostikud ja kadastikud on osutunud neile sobivateks elupaikadeks ning loomad on siinsete oludega hästi kohanenud. Leedus ja Lätis, kus sellised rannikukooslused puuduvad, pole šaakalid suutnud edukalt kanda kinnitada.

Šaakaleid saab jälgida RMK loodusblogi veebikaamera kaudu.

Tagasi üles