Äkkpidurdanud veok pillutas teele palgihunniku
1. veebruar 2019, 18:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Ehitajate tee ja Savi tänava ristmikul paiskus täna kella 9 paiku äkkpidurdanud veoki haagiselt teele palgihunnik, mis häiris liiklust.
Pärnu patrullitalituse juht Henry Murumaa sõnutsi kukkus veoauto tehtud äkkpidurduse tõttu selle haagiselt maha osa palke.
“Juht rääkis kohapeal käinud politseinikule, et pidurdas, kuna tema ees sõitnud auto pidurdas, et mitte sõita fooris süttiva punase tulega ristmikule,” seletas Murumaa.
Palgid tõsteti eraldusribadele ja seejärel teise sõiduki peale.
Patrulltalituse juht rõhutas, et palgikoorma kinnitamisel tuleb alati kasutada õige tugevusega kinnitusvahendeid ja need korralikult kinni tõmmata. Kui koormarihm ei ole kinnitatud selle jõuga, mis on sellele märgitud, on koorem ikkagi sisuliselt lahti.
“Muidugi peavad kõik suuri ja raskeid koormaid vedavate autode juhid arvestama, et neil selline koorem peal on, ja valima vastavad sõiduvõtted. Kuna palgid veol loksuvad, peaks juht vahepeal kas või välja tulema ja veenduma, et koormarihmad on kinni. Talvel on see veel eriti oluline, kuna palgid võivad olla lumised, jäised ja libedad,” seletas Murumaa.
Eestis reguleerib koorma kinnitamist liiklusseadus, mis ütleb, et veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, rikuks keskkonda, põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.
Murumaa jutu järgi on puiduveoste puhul kõige keerukam tõkestada täishaagisel koorma ettepoole liikumist.
“Tegelikult on selleks olemas palgiveo koormavõrgud, mida Eestis üldiselt siiani kasutatud ei ole,” tõdes ta. “Tänase juhtumi valguses võib küll öelda, et tõenäoliselt oleksid need palgid jäänud haagise peale, kui oleks kasutatud koormavõrku.“