Tihemetsa spordihoone vajab ­lammutamise asemel head äriplaani

Tihemetsa spordihoone fuajees seisab kujur Tõnu ­Maarandi pronksi valatud olümpiavõitja Jaan Talts, kes alustas tõstjateed siinsest tehnikumist.

FOTO: Urmas Luik

Elusuurusena pronksi valatud tõstekuulsus Jaan Talts keskendub Tihemetsa spordihoone fuajees tõsteks. Ta ei ole skulptor Toivo Maaranna teostuses paigutatud siia juhuslikult, vaid meenutab aega, mil ta siinses tehnikumis õppis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti võimsaimast sovhoostehnikumist on poole tuhande elanikuga Tihemetsa alevikus jäänud vaid meenutused, sama tulevik näib ootavat 45 aastat ­tagasi individuaalprojekti järgi valminud spordihoonet, kui lugeda vallalehes Saarde Sõnumid avaldatud allkirjastamata uudist “Tihemetsa spordihoone eksperthinnang”. Nüüd ohkavad kohalikud, et vähemalt pood ja saun on neile veel jäänud, aga ei tea, kui kauaks neidki.

Nelja lapse isa Raigo Vainlo on ehitusinsener Tiit Masso koostatud eksperthinnangut lugenud. Ta imestab, et kui see töö on koostatud visuaalse vaatluse järgi, siis miks öeldakse, et ümberehitustööd on kulukad ja lähevad maksma vähemalt 50 protsenti samalaadse uusehituse maksumusest, aga võivad selle ületada ka 100 protsenti. Niisuguse loogika järgi tuleks näiteks Pärnus lammutada nõukogude ajal ­ehitatud korrusmajad, sest uute ehitamine tuleb renoveerimisest odavam.

Tagasi üles