Maa-ameti andmetel tuleb riigil Rail Balticu rajamiseks Harju-, Rapla- ja Pärnumaal omandada kokku 862 maatükki, neist 619 on eraomandis.
Maa-amet uurib, kas omanikud sooviksid Rail Balticule jäävate kinnistute eest raha või asendusmaad
Rahvusringhäälingu uudisteportaal vahendas, et neist 619 eraomandis kinnisasjast, millest riik peab vähemalt tüki ära võtma, pakkudes vastu kas raha või teise maatüki, moodustab lõviosa põllu- või metsamaa. 13 protsenti moodustab elamumaa, kuid valdavalt on need ehitisteta krundid. Veidi jääb Rail Balticule teid ja tootmis- ja ärimaadki.
Maa-amet on küsinud omanikelt esialgset hinnangut, kas nad sooviksid vastu saada raha või teise maatüki. Peaaegu pool tahaks maad, vaid ligemale veerand maaomanikest raha. Ülejäänud ei ole vastust veel andnud või polnud neil kindlat eelistust.
Rail Balticu maade omandamise läbirääkimistel on 26 maaomanikku nõus pakutava hinnaga.
“Praeguseks on meil Rapla maakonnas ja vähesel määral Põhja-Pärnumaa vallas tehtud pakkumisi kokku 53 maaomanikule ja oleme saanud neist osa käest juba nõusoleku. Umbes pool oleks soovinud hüvitist saada teise maatükina, aga praegune pakkumiste praktika näitab, et kuna riik pakub peale maa väljaostu hinna 20 protsenti tasust, kallutab see rohkem maaomanikke otsustama maamüügi kasuks,” seletas maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal.
Maa-amet pole veel jõudnud oma pakkumistega Harjumaale ega Tallinna ega ka hoonestatud kinnistutele, kus maa on märgatavalt kallim. Sõlmitud on alles esimene maa omandamise tehing lennujaama taga Soodevahe külas ja omandamisel on Tallinnas garaažidega maa-ala, mida on tarvis Ülemiste reisiterminali rajamiseks.
“Selle kogu 16 boksiga garaaži kinnistu eest peame maksma üle 500 000 euro. Tõenäoliselt jääbki see üheks kallimaks tehinguks, see pakkumine näitab hinnataset Tallinna ümbruses,” ütles Krinal. Lisades, et maa-amet jõuab probleemsete kinnistuteni teises järjekorras.