Seadusrikkujad hävitavad Pärnus ohtlikku võõrliiki

Verev lemmmalts on pärit Indiast ja Himaalajast, kuid kasvab hästi  Eestiski. Tegu on Euroopas ühe  jõulisema võõrliigiga. Foto: Eike Vunk

Pärnu jõe kallastel rohitakse kodumaiseid taimi ohustavat ja kiiresti levivat ohtlikku võõrliiki, mil kaunis nimi: verev lemmmalts. Kogu Euroopas hävitamisele kuuluva liigi kitkumise eesmärk on pidurdada taime levikut.

Keskkonnaameti ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna koostööleppe raames rohisid üldkasuliku töö tegijad eelmisel suvel verevat lemmmaltsa umbes ühel hektaril Pärnu jõe kallastel. Koostöö oli tõhus, sestap hoitakse kaldad tänavugi võõrliigist puhtana. Sel suvel on üldkasuliku töö raames sama ala juba niidetud ja võõrliigist puhtaks rohitud, rohitakse veel kaks ringi, et ühtki taime maha ei jääks. Töö tulemused peaksid taimede arvukuse langusena ilmnema järgmisel aastal.

Pärnu tulemuslik kogemus innustab võõrliigiga samamoodi rinda pistma Viljandi linnavalitsustki.

„Kuna taime rohimine on ohutu ja lihtne tegevus, millega panustada keskkonnahoidu, võttis Viljandi linnavalitsus Pärnust eeskuju ja plaanib koostöös Tartu vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusega peatada vereva lemmmaltsa koloonia leviku Viljandi järve ääres,“ selgitas Eike Vunk, keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.

Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on Eestisse sattunud aiandushuviliste kaudu. Taim kasvab suurte ja tihedate kogumikena peamiselt niisketes poolvarjulistes servakooslustes, näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres. Suurte lillakasroosade õitega taim on välimuselt küll kaunis, ent tegelikult üks suuremaid nuhtlusi nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas ja Austraalias, sest taime kiire leviku tõttu kaovad loodusest kohalikud liigid. Kui taime ei tõrjuta, vallutab verev lemmmalts suured maa-alad, surudes sealt välja meie kodumaised taimed.

Verev lemmmalts on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja ja tema kasvatamine ja paljuneda laskmine on rangelt keelatud. Samuti tuleb teda tõrjuda, et peatada taime levik.

Võõrliigi ohjamiskava põhjal on kõige tähtsam teavitustöö, et inimesed loobuksid vereva lemmaltsa kasvatamisest koduaias ega viiks oma aiajäätmeid loodusesse. Kõige efektiivsem taimede hävitamise meetod on väljakitkumine ehk rohimine. Taimi tuleb rohida vähemalt kolm aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena. Kui ala rohida pidevalt, suvi läbi enne seemnete valmimist, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda.

Keskkonnaamet ootab teateid vereva lemmmaltsa kasvupaikade kohta Pärnumaal e-posti aadressil [e-mail].