Sellest rahast läheks Narva kolledžile umbes 500 000 eurot ja umbes 200 000 jaguneks Pärnu ja Viljandi kolledžile.
Hein selgitas Tartu Postimehele, et kolledžite tegevuse eripära on tihe seotus kohaliku elu edendamisega. Ülikoolidel on kolledžite ülalpidamisel mitmekordne koormus ja õppetöö kujuneb kallimaks, kuna toimub väiksemas mahus kui emaülikoolis.
Peale selle on kolledžitesse kõrgelt kvalifitseeritud õppejõude leida või mujalt püsivalt tööle tuua märksa keerulisem kui Tallinnas või Tartus.
Ülikool tahab, et lisaraha leitaks kõrghariduse tegevustoetuse välistest rahastusallikatest. Hein viitab ülikooli ja riigi vahelisele halduslepingule, mis näeb ette, et ülikoolide regionaalpoliitiline lisategevus rahastatakse väljaspool tegevustoetust vastavate riiklike programmide kaudu.