Saada vihje

Teadlased päästavad Lääneranna koelmu haugimaime

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kevadine suurvesi tekitab rannikule ajutisi haugile kudemiseks sobivaid järvi nagu Teorehe ja Sauemere.
Kevadine suurvesi tekitab rannikule ajutisi haugile kudemiseks sobivaid järvi nagu Teorehe ja Sauemere. Foto: Mehis Rohtla

Lääneranna vallas mere ääres asub kaks järve, mis enamiku aastast on kuival, kuid ­kevadel lühikest aega vett täis ja merega ühenduses. Võib tunduda, et kaks üürikest aega eksisteerivat järve pole looduskaitse seisukohalt kuigi olulised, sest nende teke ja kadumine on tavapärane nähtus. Tegelikult on Teorehe ja Sauemere järv Läänemere haugide tähtsad kudepaigad juba ­väga pikka aega.

Nendest kahest järvest rääkis Pärnus Strandis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsekonverentsil Roland Svirgsden, kes on Tartu ülikoolis ihtüoloogia ehk kalateaduse ja kalanduse nooremteadur. “See ala on üks tähtsamaid haugikoelmuid piirkonnas,” lausus Svirgsden ja lisas, et kohalike jutu järgi käisid seal vanasti kudemas tuhanded haugid, kuid tema suhtub sellesse väitesse ettevaatlikkusega.

Svirgsdeni sõnutsi tõusis mullu koelmule ehk haugide kudemiskohta vähemalt 487 haugi ja mais alustas merrelaskumist hinnanguliselt 5300 haugimaimu. Ometi jäid mai keskel truubid kuivale, mis jättis nendest umbes 2800 maimu lõksu.

”Siin on probleem see, et keva­dine suurvesi on jäänud palju madalamaks ja voolab kiiresti minema,” selgitas Svirgsden. Tõdedes, et koos maimudega võivad lõksu jääda täiskasvanud kalad, kes suve jooksul jäävad kuivale ja hukuvad või langevad hoopis röövloomade saagiks.

Tagasi üles